Hüpotees

Ühe hüpoteesi püstitus:

kas mitte Eesti 2013 GDP esimese kvartali (q1) reaalmahu languses võrreldes eelmise kvartaliga (2012 q4) ei mänginud suure tõenäosusega olulist negatiivset rolli just sellel eelmisel kvartalil toimunud anomaalselt suurte investeeringute maht välismaailma?

Taoliste makro-hüpoteesside tõestamise teeb keerukaks ja suuremahuliseks asjaolu et tõenäoselt on tegemist paljude mõjurite vastastikkuste koostoimetega ja seega tõestamine nõuab paralleelselt nii iduktiivstatistiliste (nt Bayes’like tingimuslike tõenäosuste) kui ka deduktiivloogiliste (nt Popper’i falsifitseerimise) printsiipide rakendamist – seega heterodokset meeskonnatööd (NB sõltumatute rahvusvaheliselt tunnustet makro-skolaaride konsiiliumi poolt nagu Krugman’i tasemel või nii :-)).

Kuid tõepoolest – nagu näitab EP Statistika asjakohane Tabel kus on seisuga 15.V 13 ka juba esialgselt 2013 q1 välisinvesteeringute kiirandmed –

http://statistika.eestipank.ee/?lng=et#listMenu/818/treeMenu/MAKSEBIL_JA_INVPOS/145/300

–          siis sellest Tabelist on asjatundjatel tõesti kerge näha et esitatud hüpoteesi püstitamisel on jumet küllaga (nt muide Tabeli ühest detailversioonist riigiti on nt näha et 2012 q4 olla Eestist justkui ainuüksi Küprosele transfeeritud ligemale miljardi kaliibris igasuguseid „investeeringuid” – eriti kui lisada arvatavad kohvrites tassitud mis IMFi järgi olla selle riigi puhul regulaarsed) – q.e.d.

PS1: eriti arvestades et muidu võtavad parajasti võimust teadustühised ignorantsed nt „klaaslagede teooriad“ mis rahvuslikku teadmusruumi täiendavalt hägustavad koos sellega kaasnevate täiendava rahvusliku jätkusuutlikkuse tõenäosuse kängumisega ja kõdunemisega (muide klaaslagi ei pea külma ja eriti pärast purukslöömist olgugi et nähtamatu käe poolt). Või nt Klaaslae all tõmmata hoopis käima rulett (õigemini Eesti pisi-Börsi (hõlpsalt mainipuleeritav igat masti kaabakate poolt) elavdamist niimoodi teostada – sest ilmselt seda lae metafoori võib tõlgendada ju kui ka Brüsseli Direktiivide kuhja või isegi kui acquis communautaire taolist institutsiooni mis takistab meie pääsu asuda Euroopat juhtima). Või kõigele sellele lisaks alfa-isaste imaginatsioonile hosiannatamist (kes muide reeglina ise ei hooma milliseid rahvuslikke makro-käkke nad oma teadustühisuses kokku on keeranud nii aserite imaginaarsetes kullakaevandustes kui austraalias olevates kullakeldrites – Popperi järgi kuuluvad eelnimetatud kontseptsioomid loogiliselt mõttetuste valda sest on mitte-falsifitseeritavad.

Samas on muidugi tänuväärselt see Klaaslagi elavdanud ka tööturu kriisi (seoses inimkapitali anomaalse väljarändega) lahenduste otsimist kuid kahjuks ilmselt teadustühiselt eeskätt kümnete tuhandete invaliidide forsseeritud rehabiliteerimisega (ilmselt rehabiliteerimiseks tarvilike kulutuste mahu ja riskide tõsiteadusliku kalkulatsioonita). Heakene küll – aga seda kõike ei peaks tegema kapitalide kõlvatu väljavoolu probleemist möödahiilimiseks.

PS2: samas tuleb muidugi silmas pidada Eesti oludes parajasti on GDP reaalmaht suhtvähe usaldusväärne näitaja kuna ilmselt sisaldab olulisel määral kodumaiselt majanduslikult vähesisukaid komponente (nt hargmaiste korporatsioonide transfeerkasumeid mis nt eeskätt muude investeeringute petunime all maksustamata väljamaadesse tagasi slikerdatakse (kasutades siinse kõlvatu 0-kasumimaksu seadustatust jne ning nt soome pressist võib parajasti lugeda et veel 15000 ettevõtet kavatsevad oma luftikontorid siia kantida).

Ning GDP üksi ei sisalda ega peegelda kahjuks ka rahvuslike varade kulutusi GDP produtseerimiseks ning koos sellega väljarände võimendamiseks mis võivad olla anomaalsed seoses aegunud tehnoloogiate ning odava tööjõu kasutamisel ja vähe innovatiivsel toodangustruktuuril jne  – seega adekvaatsemad obligatoorsed mõttekamad (kaas)näitajad oleks nt nii „kodumaiselt kasutav rahvuslik netotulu“ (kodumaiselt  kasutatav NNI Eurostatis – e.k vastav standard termin ning akronüüm puudub) ning elatustaseme hindamisel nt aktuaalne individuaalne tarbimine (Eurostatis on need näidud akronüümiga AIC; muide GDP-s „D“ tähistab „kodumaist“ ning NNIs tagumine „N“ teatavasti „natsionaalset“ ehk „rahvuslikku“= „kodumaine + rahvuslikul kapitalil tegutsev välismaine ehk mitte-residentne“.

Viimased vihjed on seotud parajasti e.k mõnede terminite hägususega/moonutatusega võrreldes rahvusvahelise standardiga: nt on meil isegi kõrgel tasemel väidetud et „need kes kuulutavad rahvuslikku (sic! üe) majandust ja rahvuslikku panka … need kuulutavad  vaenu“ kusjuures just „rahvuslik“ on rahvusvaheline standard. Ilmselt tohiks siis taoliste lingvistiliste dogmade järgi e.k kasutada nt „sisemaist panka“ rahvusliku panga asemel – ning nt kodumaiselt kasutava rahvusliku netotulu asemel seega „sisemaiselt kasutatav sisemaine ja mittesisemaine netotulu“ või midagi taolist :-)).

 

Advertisements