Ülo Ennuste Economics

papers and articles in wordpress

Makroparadokse

Viimatisi hägusloogilisi teadmuslikke makroparadokse

Mart Laar: ENNE JA NÜÜD (PM AK 25.V 13 lk 4)

„Me ei oleks ka kõige hullemas unenäos suutnud ette näha, et pärast Euroopa Liitu astumist hakkame tegelema Lõuna-Euroopa võlgade katmisega.“

Tõepoolest – ja seda veel lisaks tsiviliseeritud ning teaduspõhisele ESMis osalemisele veel + nt Küprosele hiidinvesteeringute smugeldamisega läbi Maarjamaa ilmselt suuresti küll Venemaa baasilt ning ka oma armaada sinna lipu alla munsterdamisega Eesti Ekspressi andmetel (vt nt lisaks*).

„Eestil nt poleks suurem probleem oma laenukoormust otsustavalt tõstma hakata ning laenatud raha inimestele välja maksta. … Ehk siis tõuseksid pensionid Küprose tasemele …“ – tõepoolest see poleks Eestile  mingi suur probleem – kuid ületamatu probleem on Eestist kapitalide ja investeeringute (seega ka uute töökohtade) rahvuslikult kõlvatu väljaslikerdamise „likvideerimine“ koos seda jubedust eeskätt põhjustava 0-kasumimaksu „likvideerimisega“ – sõnaga rahvusliku majanduse veritsemise peatamisega jne (vt täpsemalt teaduspõhiselt neid paradokse**).

Viimase lõigu puhul kui minna vandenõu teoorite pinnale – võib tekkida kahtlus et kas autoril ei olnud plaani ka viimastest hädadest möödavaatamiseks ning rahvusliku teadmusruumi vastutustundetult lakeerivaks moonutamiseks äkki piirduda fiskaalekspansiooni problemaatikas pelgalt kitsalt laenude võtmisega (vt lisaks Lisa PS).

*) Ühe hüpoteesi püstitus:

kas mitte Eesti 2013 GDP esimese kvartali (q1) reaalmahu languses võrreldes eelmise kvartaliga (2012 q4) ei mänginud suure tõenäosusega olulist negatiivset rolli just sellel eelmisel kvartalil toimunud anomaalselt suurte investeeringute maht välismaailma?

Taoliste makro-hüpoteesside tõestamise teeb keerukaks ja suuremahuliseks asjaolu et tõenäoselt on tegemist paljude mõjurite vastastikkuste koostoimetega ja seega tõestamine nõuab paralleelselt nii iduktiivstatistiliste (nt Bayes’like tingimuslike tõenäosuste) kui ka deduktiivloogiliste (nt Popper’i falsifitseerimise) printsiipide rakendamist – seega heterodokset meeskonnatööd (NB sõltumatute rahvusvaheliselt tunnustet makro-skolaaride konsiiliumi poolt nagu Krugman’i tasemel või nii   ).

Kuid tõepoolest – nagu näitab EP Statistika asjakohane Tabel kus on seisuga 15.V 13 ka juba esialgselt 2013 q1 välisinvesteeringute kiirandmed –

http://statistika.eestipank.ee/?lng=et#listMenu/818/treeMenu/MAKSEBIL_JA_INVPOS/145/300

–          siis sellest Tabelist on asjatundjatel tõesti kerge näha et esitatud hüpoteesi püstitamisel on jumet küllaga (nt muide Tabeli ühest detailversioonist riigiti on nt näha et 2012 q4 olla Eestist justkui ainuüksi Küprosele transfeeritud ligemale miljardi kaliibris igasuguseid „investeeringuid” – eriti kui lisada arvatavad kohvrites tassitud mis IMFi järgi olla selle riigi puhul regulaarsed) – q.e.d.

PS1: eriti arvestades et muidu võtavad parajasti võimust teadustühised ignorantsed nt „klaaslagede teooriad“ mis rahvuslikku teadmusruumi täiendavalt hägustavad koos sellega kaasnevate täiendava rahvusliku jätkusuutlikkuse tõenäosuse kängumisega ja kõdunemisega (muide klaaslagi ei pea külma ja eriti pärast purukslöömist olgugi et nähtamatu käe poolt). Või nt Klaaslae all tõmmata hoopis käima rulett (õigemini Eesti pisi-Börsi (hõlpsalt mainipuleeritav igat masti kaabakate poolt) elavdamist niimoodi teostada – sest ilmselt seda lae metafoori võib tõlgendada ju kui ka Brüsseli Direktiivide kuhja või isegi kui acquis communautaire taolist institutsiooni mis takistab meie pääsu asuda Euroopat juhtima). Või kõigele sellele lisaks alfa-isaste imaginatsioonile hosiannatamist (kes muide reeglina ise ei hooma milliseid rahvuslikke makro-käkke nad oma teadustühisuses kokku on keeranud nii aserite imaginaarsetes kullakaevandustes kui austraalias olevates kullakeldrites – Popperi järgi kuuluvad eelnimetatud kontseptsioomid loogiliselt mõttetuste valda sest on mitte-falsifitseeritavad.

Samas on muidugi tänuväärselt see Klaaslagi elavdanud ka tööturu kriisi (seoses inimkapitali anomaalse väljarändega) lahenduste otsimist kuid kahjuks ilmselt teadustühiselt eeskätt kümnete tuhandete invaliidide forsseeritud rehabiliteerimisega (ilmselt rehabiliteerimiseks tarvilike kulutuste mahu ja riskide tõsiteadusliku kalkulatsioonita). Heakene küll – aga seda kõike ei peaks tegema kapitalide kõlvatu väljavoolu probleemist möödahiilimiseks.

PS2: samas tuleb muidugi silmas pidada Eesti oludes parajasti on GDP reaalmaht suhtvähe usaldusväärne näitaja kuna ilmselt sisaldab olulisel määral kodumaiselt majanduslikult vähesisukaid komponente (nt hargmaiste korporatsioonide transfeerkasumeid mis nt eeskätt muude investeeringute petunime all maksustamata väljamaadesse tagasi slikerdatakse (kasutades siinse kõlvatu 0-kasumimaksu seadustatust jne ning nt soome pressist võib parajasti lugeda et veel 15000 ettevõtet kavatsevad oma luftikontorid siia kantida).

Ning GDP üksi ei sisalda ega peegelda kahjuks ka rahvuslike varade kulutusi GDP produtseerimiseks ning koos sellega väljarände võimendamiseks mis võivad olla anomaalsed seoses aegunud tehnoloogiate ning odava tööjõu kasutamisel ja vähe innovatiivsel toodangustruktuuril jne  – seega adekvaatsemad obligatoorsed mõttekamad (kaas)näitajad oleks nt nii „kodumaiselt kasutav rahvuslik netotulu“ (kodumaiselt  kasutatav NNI Eurostatis – e.k vastav standard termin ning akronüüm puudub) ning elatustaseme hindamisel nt aktuaalne individuaalne tarbimine (Eurostatis on need näidud akronüümiga AIC; muide GDP-s „D“ tähistab „kodumaist“ ning NNIs tagumine „N“ teatavasti „natsionaalset“ ehk „rahvuslikku“= „kodumaine + rahvuslikul kapitalil tegutsev välismaine ehk mitte-residentne“.

Viimased vihjed on seotud parajasti e.k mõnede terminite hägususega/moonutatusega võrreldes rahvusvahelise standardiga: nt on meil isegi kõrgel tasemel väidetud et „need kes kuulutavad rahvuslikku (sic! üe) majandust ja rahvuslikku panka … need kuulutavad  vaenu“ kusjuures just „rahvuslik“ on rahvusvaheline standard. Ilmselt tohiks siis taoliste lingvistiliste dogmade järgi e.k kasutada nt „sisemaist panka“ rahvusliku panga asemel – ning nt kodumaiselt kasutava rahvusliku netotulu asemel seega „sisemaiselt kasutatav sisemaine ja mittesisemaine netotulu“ või midagi taolist   ).

**) Ülo Ennuste. 2012. “Waiting for the Commission Strengthened Governance Coordination Leviathans: Discourse Memo for the Actors in the Macro-Game “European Semester”- Baltic Journal of European Studies“ Vol 2, No 1, 2012 p 139-164 : http://www.ies.ee/iesp/No11/articles/08_U

Alexander H. Trechsel: demokraatia digipööre (PM.ee 24.05.2013 12:10)

Väga huvitav – Trechsel* väidab et demokraatia tulevik on digitaalne ja sellega seoses muutub tulevikus kodanike osalemine poliitikas nt FB kaudu püsivamaks, sest ka valimiste vahele jääv aeg politiseerub palju enam. Tõepoolest et säutsumine kestab ka valimiste vahel kuid probleem on selles et suuresti asjatundmatute/manipuleeritud kodanike kontrollimatu koordineerimatu säutsumine risustab rahvuslikku teadmusruumi kohe kenakesti koos sellest kaasuvate rahvusliku jätkusuutlikkuse kängumistega – nt meie FB mitmete eliit vennaskondade säutsandmetel kukkus euro koos tsooniga kokku juba aastake tagasi ning enne seda need andmed ärgitasid kodanikke nt oma sääste suunama aktuaalselt rahvuslikult mõttetult  nt kuskile austraalaste keldritesse jne. Järelikult digitaalne tulevik nõuab täiendavaid regulatsioone ja seda autor on „unustanud“ (vt nt täpsemalt taolisi probleeme teaduspõhiselt** ).

Edasi autor kirjutab: „Või võtame valimiskampaaniad. Juba praegu võib täheldada tasapisi üleminekut e-kampaaniale, ja seda sugugi mitte ainult USAs. Sama kehtib parteisisese töö korraldamise ja jõudude mobiliseerimise kohta. Itaalias on Viie Tähe liikumine näidanud, kui tõhus võib üks endine koomik ja blogija – Beppe Grillo – olla oma kampaania korraldamisel ja tegelikult terve erakonnaaparaadi loomisel digitaalsena, eelkõige sotsiaalmeedia vahendusel. … Üha enam levivate osalusdemokraatia vormidega – näiteks Euroopa kodanikualgatus, kaasav eelarvemenetlus, referendumid, Rahvakogu Eestis jne – annab digitaalmeedia kodanikele võimaluse end palju selgemini väljendada.“ – vaat siin on meil see paradoks et lehelugejale näib et just mingi „Rahvakogu Eestis“ näib tegelevat sellega et publikule tõkestada digimeedia kaudu nt inimarengu aruannetele ligipääsu – ligipääsu just vähegi kvaliteetsemale teabele kui linnukeste taolised säutsud nn sotsiaalvõrkudes – või ma eksin?

Jääb veel lisada et ilmselt rahvusliku teadmusruumi kvaliteedi seisukohal jääb autoril vajaka digitaliseerimise riskide arvestamisest (vt Lisa PS) – arvestamisest et võrkudes võib tõene teave uppuda hägustatud rämpsu ja müra manipulatsioonidesse koos sellega kaasnevate riskidega rahvusliku majanduse potentsiaali kärbumisse – kui kommunikatsiooni mehhanisme ei täiustata digitaliseerimisle vastavalt – seda eriti korporatiivsete politiseeritud tillumajanduste  puhul millised ei suuda piisavalt lokaalset rahvuslikku teaduspotentsiaali arendada.

*) Autor on Euroopa ülikool-instituudi professor ja artikli aluseks on tema kõne e-Riigi Akadeemia aastapäeval 16. mail Tallinnas

**) Ennuste, Ü. 2008. Synthetic Conceptions of Implementing Mechanisms Design for Public Socio-Economic Information Structure: Illustrative Estonian Examples. Kirch, Aksel; Kerikmäe, Tanel; Talts, Mait (Eds.) Socio-economic and institutional environment: harmonisation in the EU countries of Baltic Sea Rim: a collection of research articles dedicated to the 10th Anniversary of the Institute for European Studies, Tallinn: Tallinn University of Technology, 9 –39: http://www.ies.ee/iesp/No4/Ennuste.pdf

Tehnikaülikooli professor Erik Reinert: eurole üleminek oli viga (EPL 24. mai 2013 04:30)

Külli-Riin Tigasson, ajakirjanik

„Euro on üks põhjusi, miks kriisimaades on töötus ja inimesed sealt lahkuvad, ütleb tehnikaülikooli professor Erik Reinert. … “

Väga piinlik et asjatundmatu eksitaja on lastud rahvast lollitama – nt inimesed ei lahku ainult euro-ala kriisimaadest jne.

Muideks teaduspõhiselt eurole üleminekul fataalne viga oli meil see et optimaalne üleminekuaeg –  1.I 07 – keerati Valistsuse poolt kõrge inflatsiooniga käkki* Nt kõlas loosung – “inflatsiooni pärast mina majanduskasvu ei ohverda” (ansipistid korrutasid umbes 2005-6  ja EP laulis oma Põhikirja vastaselt sellele äpardpoliitikale kiidulaulu takka – Valitsuse totaalsele finants-asjatundmatusele, muideks Nõukogu esimees Prof Sõrg 2005 lõpul veel ilmselt üldse ei jäganud kõrge inflatsiooni olemasolust midagi (nt vt tema 2005 sügist artiklit TTÜ ühes seerias) ja nt rahandusminister ilmselt ei saanud üldse aru et lisaks inflakriteeriumile oli Maastrichti kriteeriumite hulgas vee hindade stabiilsuse kriteerium – kokkuvõttes lasti koperdava käpardlikkusega õige ülemineku aeg luhta – ja sellel teel nelja aasta jooksu miljardeid korstnasse – eriti sellega et üleminek toimus keset ränka kriisi jne.

Ah et miks norralane Reinert on parajasti selles kaasuses asjatundmatu – selles Eesti eurole ülemineku küsimuses päris kindlasti sest pole ta ju asjatundja ei monetaar – ega finants-ökonoomikas ning Eesti fiskaal-problemaatikas ega ilmselt ka eesti transitsioon-institusionaalse evolutsiooni alal. Mingit eelretsenseeritud uurimust publitseerinud rahvusvaheliselt tunnustatud tasemel nendel aladel Renert’il ei näi oleva – aga on seadnud ennast sisse ühes instituudis mis paistab silma ilmselt enesekriitikalagedusega laiahaardelisusega (mis tegeleb ilmselt eeskätt institutsionaalökonoomika ühes vallas innovatsiooni aspektist) ning paradoksaalsel kombel tituleerib ennast rahvusvaheliselt 1950-nendatel tunnustatud rahandusteadlase Ragnar Nurkse nimega – keda paradoksaalsel kombel peeti rahvusvaheliselt sageli ekslikult norralaseks ja ta pidas ise vajalikuks seda viga igal võimalusel õiendada – nagu seda on viimastel aastatel edukalt teinud ka Dr Kalev Kukk.

Vandenõu teooriate kohaselt tekib küsimus et kui siin nt õnnestub kroon taastada ja sellele järgneb Eesti majanduse tohutu usaldusväärsuse kaotus rahvusvaheliselt ning kolgastumise süvenemine – kas siis hr Reinart naaseb Norrasse ja kas koos mõnede ajakirjanikega (vt ka Lisa PS).

*) Ennuste, Ü. 2009. Estonian hyper-crisis lessons confirm importance of more effective high quality coordination/regulation and harmonisation: Mechanism design theoretic approach. In: Aksel Kirch and András Inotai (Eds.) EUROPEAN UNION: CURRENT POLITICAL AND ECONOMIC ISSUES. Institute for European Studies Tallinn School of Economics and Business Administration, 11-35:http://www.ies.ee/iesp/No6/iesp_no6.pdf

Endel Lippmaa: USAsse maetud sajad miljonid dollarid on Eesti jaoks kadunud (Eesti Ekspress 23. mai 2013 07:26)

 „Minu hinnangul on praegune olukord vägagi selge. Ameeriklased ei luba Utah’s põlevkivi kaevandada. Kuna tegemist on kõrbepiirkonnaga, siis kõige suurem probleem on vesi, mida tööstuslikuks kaevandamiseks ja töötlemiseks on vaja suurtes kogustes.

Denveri linn juba tõstis kisa, et tööstuslikus mahus veekasutamine selles piirkonnas seab nende linna joogiveevarustuse tõsisesse ohtu. Denveri linna algatusel kirjutati osariigi nimel poliitiline proklamatsioon, et tööstusliku veekasutuse lubasid piirkonnas ei väljastataks. Obama administratsioon vaevalt et läheb osariigi vastu. Olgu põlevkivi eramaal või mitte, aga föderaalvalitsuse otsustest ja lubadest ei ole kellelgi pääsu. … “

Siin on paradoks eeskätt järgnenud arvukates hägusloogilistes/asjatundmatutes häirivates kommides – mis vist õnneks suuremas osas ära koristatud kuid nt seisnesid: a) et selleks ei pea olema miski kõrge akadeemik et seda tohutut rahvusliku vara raiskamist märgata ja selle kallal vinguda – sest nt keegi akadeemik Krumm kes olla tubli energeetika asjatundja on seda käkki juba varem kuskil tõdenud – taevane arm kas siis antud juhul keemia ja välisdiplomaatia ning küberneetika või isegi ingl tipp-asjatundlikkus ei anna lisaks energeetika asjatundlikkusele Lippmaa puhul tema väidetele usaldusväärsust võrratult juurde võrreldes nt Krummiga b) või et miks Lippmaa polevat varem midagi asjast aru ei saanud ja midagi ei suutnud ette võtta kahjude vältimiseks – kuidas on verifitseeritav arusaam et Lippmaa varem midagi ei saanud aru või oleks suutnud valitsuse eksitegevust väärata c) igal juhul see rahvuslikult häbiväärne projekt (majandusteaduslikult sisuliselt tõenäoselt eeskätt ameeriklastele toetuse andmine nt kõrgtehnoloogiliste töökohtade rajamise püüdega kõrbepiirkonda meie maksumaksja kulul) tuleb viivitamatult teaduspõhjenduslikult tsiviliseeritult lõpetada ning vastavad stimuleerimismehhanismid talise jälkuste korraldamiseks siin likvideerida – ja – Lippmaad mitte selles tegevuses mingite hämadega lasta EE teadustühiste lumpenkommide kaudu tõkestada – lehe läbimüügi huvides.

Igatahes tänud Lippmaa’le antud kaasuses komplekselt riskide adekvaatses peegeldamises ning nendega seotud kaotusttele tähelpanu fokusseerimises – peatselt ilmselt tema arvele võiksime imaginaarselt  kanda vähemasti moraalselt kümneid kuni sadu miljardeid edaspidiste rahvuslike varade kaotuste vältimisest.

 

Lisa PS: nt rahvusvaheliselt tunnustet makrouuringute moodulis* ning eriti 1978* monograafias on välja töötatud üks makro-majandus-poliitiliste optimumotsuste kompleksne koordineerimissüsteem riske (ka liberaliseerimisega seotud riske nt artiklis 1996*) arvestades – milles rakendatakse komplementaarselt nii materiaalset kui ka moraalset stimuleerimist ning limiteerimist.

Taolise süsteemi rakendamist nt rahvuslikus kommunikatsioonis tõerääkimise kindlustamisel ning rahvusliku sotsiaal-majandus-poliitilise teadmusruumi optimumkvaliteedi saavutamise probleeme on käsitletud parajasti Eesti näitel nt rahvusvaheliselt eelretsenseeritud uurimuses** – selgub et siin on esipaanil moraalne reputatsiooni stimuleerimine (nii positiivne kui negatiivne ehk laitev) ja hierarhiline konsulteerimine. Aga paralleelselt materiaalne (grandid ja trahvid – viimased rahvusliku teadmusruumi risustamise ning moonutamise eest nii väljaannetele kui parteidele ning indiviididele jne. Lisaks veel limiteerimine/dikteerimine (nt PS arukalt sätestab et maksuseadused ja välislepingud ei kuulu rahvahääletuse alla – sest tõepoolest nt ükski partei ega väljaanne ei suudaks kompenseerida rahvuslikke kahjusid mis nad omakasulistel eesmärkidel rahvusliku teadmusruumi moonutamise-manipuleerimise kaudu taolistes küsimustes võivad tekitada.

Koordineerimist teostavad  riiklikud institutsioonid ja poliitilised ühendused ning vastavalt reguleeritud meedia kui ka vastavalt litsentseeritud kodanike vabaühendused – kõik kooperatiivselt (vastavate mehhanismide kaudu kuuluvad samuti koordineeritavate hulka).

Teisena osundatud üksik-artikkel** sisaldab arvukalt viiteid asjakohastele moodsatele teadusallikatele. Eriti tuleb antud küsimuses vajadust teadusloogiliselt arvestada riske nii monetaarseid, fiskaalseid, seoses välismaailma tehtavate investeeringutega kui ka väljarändega jne. Kahetsusväätselt riskide vaeghindamisest nii jooksvas poliitikas kui ka institutsionaalses disainis ja isegi inimarengu aruannetes on ilmselt parajast tingitud Eesti rahvusliku majanduse jätkusuutlikkuse tõenäosuse kõdunemise trendid.

*) Ott, A.F. and Ennuste, U. 1996. Anxiety as a Consequence of Liberalization: an Analysis of Opinion Surveys in Estonia. – Social Science Journal, 33, 2, 149-164: http://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S0362331996900336

Ennuste, Ü. 1995. A Risk Theoretical Model of Privatization Vouchers. – Proc. Estonian Acad. Sci. Humanities and Social Sciences, 44, 1, 14 – 20.

Ennuste, Ü. 1992. A Market-Like Implementation Example. – Proc.Estonian Acad.Sci. Humanities and Social Sciences, 41, 2, 61-70.

Ennuste, Ü. 1991. Tõerääkimise tagamisest ja tingitud riskikartuse vähendamisest sotsiaal – majanduslikes juhtimissüsteemides. Rmt.: J. Laas (toim) Demokraatia. Diskussioon. Demagoogia. Tallinn, 43-54.

Ennuste, Ü. and A. Matin. 1989. Stochastic Adaptive Planning Models and problems of their Coordination. Book, co-author A.Matin, Moscow, “Nauka” (ed Michail Kortsomkin, in Russian).

Ennuste, Ü. 1989. Some Models of Stochastic Planning Mechanisms. – Finnish Economic Papers, 2, 2, 116 – 124:

 http://econpapers.repec.org/article/fepjournl/v_3a2_3ay_3a1989_3ai_3a2_3ap_3a116-124.htm

Ennuste, Ü. 1989. Towards a Stochasic Economic Planning Methodology. Academy of Sciences of the Estonian SSR, Section of Social Sciences, Tallinn.

Ennuste, Ü. 1988. Mitte ainult uus rüü. – Horisont, 1, 14-17.

Ennuste, Ü. 1978. A Theory of Decomposed Optimal Planning. Valgus, Tallinn.

**)  Ennuste, Ü. 2008. Synthetic Conceptions of Implementing Mechanisms Design for Public Socio-Economic Information Structure: Illustrative Estonian Examples. Kirch, Aksel; Kerikmäe, Tanel; Talts, Mait (Eds.) Socio-economic and institutional environment: harmonisation in the EU countries of Baltic Sea Rim: a collection of research articles dedicated to the 10th Anniversary of the Institute for European Studies, Tallinn: Tallinn University of Technology, 9 –39: http://www.ies.ee/iesp/No4/Ennuste.pdf           

 

Advertisements

May 25, 2013 - Posted by | Uncategorized

No comments yet.

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Change )

Connecting to %s

%d bloggers like this: