Ülo Ennuste Economics

papers and articles in wordpress

Sa kuuled ja Sa ei mürista – „Finantsmaailm mängib turgudel nagu varemgi“

Andreas Sepp  – Sirp.ee 30.05.2013

Kiikame sealt nt ühe geniaalsema lõigu lõike nt:

„Erik Reinert*: …Endistel liidumaadel (sic! üe: „endiste liidumaade“ hulka klassifitseerib Reinert nt ka barbaarse NSVL poolt kuritegelikult okupeeritud/annekteeritud Maarjamaa kuni 1991 pääsemiseni Reinert’i arust „liidust“ – kuid koos selle okupatsiooniga kaasnenud tohtust inimkapitali kaotustest nii kvantiteedilt kümneid protsente kui kvaliteedilt väga rängalt ning ligi triljoni kroonilisest majanduskaotusest millest Reinert ei näi olevat kuulnudki või vähemalt ei võta neid kunagi tõsiselt arvesse – vt nt Eesti kaotustest „Valge Raamat“ 2005 kolmes keeles ka Võrgus saadaval) polnud muud soovi kui saada vaid ELi, NATO ja euroklubi liikmeteks. Usutakse, et ainuüksi liikmesus lahendab meie probleemid (sic! kes meie teadlastest täpselt nii usub/uskus?). Kuid kui 50 tallinlast on väga rikaste klubi liikmed ning kui sellele lisandub 150 vaest liiget, siis see ei tähenda ju seda, et vaesed saavad automaatselt rikkaks (sic! ilmselt eksitav hägusloogiline konjektuur või tõlkes moondunud), See (sic! missasi see „see“ on) on aga olnud intuitiiv-ideoloogilisel tasandil motiveeriv faktor. Kaks nädalat tagasi olin Venemaal (ei tea mis ringkondades) ja seal keerles debatt selle ümber, et kui vaid saaks WTOsse, siis lähevad asjad paremaks. Ümberringi valitsevad üsna lihtsakoelised arusaamad (sic! mitte vist ainult ümberringi vaid ka maksumaksja ülalpeetavas Sirp’is ja TTÜs! – vähemalt Reinert’i konjektuuridest võib parajasti nii järeldada, üe).

Hiljutist finantskriisi ja selle lahendamist vaadeldes pean tunnistama, et olen Hyman Minsky mõtete pooldaja ning nõustun temaga, et 1970. aastate nn naftakriis oli tegelikult hoopis finantskriis. See oli aeg, mil Carlota Péreze tehnomajanduslikud paradigmad olid aeglustunud (sic! Reiner’i geniaalne intellektuaal-innovatsioon tuvastada et paradigmad aeglustusid ei tea mille suhtes – tähendagu see mida tahes), kuid palgatõus jätkus. Palgatõus olukorras, kus tootlikkus vähenes, tõi kaasa inflatsiooni (sic! kuid kui samas nt kapitali väljavool kodumaisest majandusest samas kah vähenes ning kodumaiselt kasutav rahvuslik tulu seega suurenes – siis vist võis hoopis inflatsioon kaasa palgatõusu tuua koos isegi pensionide tõusuga ning heaolu paranemisega). Toonane kriis tekitas inflatsiooni ning kuna palgatase oli visa muutuma, oli inflatsiooni keeruline ohjata (sic! ELis loetakse teaduspõhiselt Maastrichti kriteeriumite kontekstis inflatsiooni ohjamist puhtalt võimurite kompetentsi valda kuuluvaks). Finantskapital, mida piiblis tuntakse ka mammonana, ehk mittetootlik kapital suruti pankadest välja, kust see suundus uutesse tehnoloogiatesse (Piibli järgi mammon oli vist küll mitte kapitali vaid eeskätt varaahnuse tähenduses – vt nt entsüklopeediaid).

Praegusel ajal on aga oluline Euroopa keskpanga roll, kuna selle sisuliselt ainus põhikirjaline eesmärk on inflatsiooni ennetamine. Nii et teatud moel juhtub praegu sama mis 1970. aastatel, arvestades üleliigset krediiti, pankade loodud raha ja selle mitte piisavalt kiiresti langevat väärtust ning seda, et palgad kasvamise asemel langevad (sic! mingi loogikalonkus lauses sest mingit samasust 1970-nendaga ilmutatult ei paista). Jääb mulje, nagu oleks kapitalism (kas kõik kapitalismi mudelid – nt ka ELi sotsiaalsed turumajandused ESM mehhanismi heki taga kah?) kuulutanud sõja iseenda klientidele (sic! „kapitalismi kliendid“ – tõesti sektantliku „muu kaanoni“ pärl). Kui saaks ainult nõudlusest lahti, kui inimesed vaid lõpetaks rahakulutamise, küll siis oleks kõik korras. See on aga ebaloomulik! (see oleks tõesti ebaloomulik – kui see ei oleks muu kaanoni luul).

Euroopa probleem on ka see, et kuigi ollakse Ameerikaga võrreldes pisut teises olukorras, siis Euroopat juhitakse majanduslikus mõttes täiesti irratsionaalselt (kas mõni Nobelist kah taolist jampsi väidab) – kõik käib ümber ekviliibriumi. …

Antud poliitilises situatsioonis on Euroopa valinud (sic!) omale Mario Draghi nimelise diktaatori (sic! autor ei näi teadvat mis tähendab makro-sotsiaal küberneetikas „diktaator“). Kui küsida temalt, nagu seda tegi just Spiegel (kõmuariajakiri mida teadlasel teps mitte ei sobi osundada, üe), mis teda motiveerib, siis vastas ta et 1970. aastate kriisi ajal kaotas ta pere suurema osa oma säästudest ning seega tahab ta nüüd sellist olukorda vältida. See on üsna dramaatiline (sic! õudne diktaator!). Kuni Draghil õnnestub inflatsioon väike hoida, saab teda ametist kangutada vaid Euroopa Kohus. …

Teatud mõttes kehtib sama ka Euroopa poliitikute puhul. Ka nemad on loonud välisvaluuta, mida nad ei saa poliitiliselt kontrollida (jumala õnn, üe). Oleme valinud omale väga kitsa missiooniga diktaatori ja kahjuks arvan, et asjad peavad minema tunduvalt halvemaks (teadlane peaks lisama tõenäosuse, üe). Lätis ja Leedus on muidugi juba hullem (Lätis muide Eurostati järgi ei ole enam märkimisväärselt „hullem“ – kuigi oli sest seal oli/on etniline diametraalsus oluliselt riskantsem ning okupatsiooni ajal Riias lätlased jäid vähemusse ning sõjatööstuse ekspansioon oli väga ränk jne). Optimistina ütlen, et kui asjad peavad veel palju hullemaks minema, enne kui need paranema hakkavad, siis loodetavasti läheb halvaks õige ruttu, sest nii läheb valu üle võimalikult kiiresti.“ (ja muu kaanoni ökonoomika järgi kõik laabub spontaanselt ilma reformideta :-)).

*) PS: tegemist on ilmselt idiosünkraatilise norralasega sest üldiselt on Norras makroökonoomikute tase tippus (kaks Nobelisti sellel alal) ja taolisi ülenurgalaskmisi nagu selles tekstis ei kohta (parajasti on aga tegemist multigeniaalse TTÜ professoriga kes justkui omaarust innovatsiooni haldusteoreetik + imaginaarse sektantliku nn „majandusteooria muu kaanoni“ vaimne isa – sic! rahvusvahelises klassifikatsioonis kuulub taoline käsitlus eeskätt institutsionaaökonoomika alale mille vaimne isa teatavasti norra juurtega maailmakuulus ameerika teadlane Thorsten Veblen ja selles koolkonnas sektant Reinert’it koos tema lähikolleegidest sektantprofessoritega TTÜs ei näi vist tuntavat).

Advertisements

June 1, 2013 - Posted by | Uncategorized

No comments yet.

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Change )

Connecting to %s

%d bloggers like this: