Ülo Ennuste Economics

papers and articles in wordpress

Pöördepunkt?

Ilmselt vist rohkem pöördepunkti moodi kui lihtsalt jõnks – I kv maksebilanss ja rv investeerimispositsioon*

 

Teatavasti EP statistika järgi (** vt altpoolt teine punkt) mullu:

• Eesti majandus oli 2012. aastal välismaailma netofinantseerija – finantskonto (sh reservid) kaudu suundus kapitali välja 290 miljonit eurot enam kui tuli sisse.“

Muide eriti palju kapitali suundus Küprosele ja eriti IV kv-lis nt kohe üle poole miljardi mis kumulatiivselt tõstis Eesti investeeringud seal aasta lõpuks rohkem kui pooleteist miljardi peale (muidugi tuleb meeles pidada IMF hiljutist hoiatust et Küprosega seotud statistikate usalduspiirid kipuvad olema +/- 25% ringis).

Seega tänavuse I kv statistika pakub erilist huvi et kas tõesti ka 2013 Eesti jätkab välismaailma netofinantseerijana justkui mingi rv finantsimpeeriumi rollis – ja seda suuremahuliselt isegi Küprose suunas – või on lõpuks ometi on see anomaalne ebakompetentsuse absurd (grantidega ja ilma tingimisjõuta tillu-liikmesriigi kontekstis sest ilmselt taolise finantspoliitika kapitali väljavedu on suurte poliitriskidega. Ning lisaks ärgitab ka kvalifitseeritud tööjõu väljarännet – mis vaese tilluriigi puhul tähendaks rahvusliku jätkusuutmatuse poliitika jätkamist). Seega küsimuses on et kas I kv 2013 on majandus finantssektoris pöördumas tagasi ratsionaalsuse poole – vaatamata sellele et see teema on ilmselt nii meie valitsuse kui ka keskpanga poolt kuulutatud tabuteemaks ja ilmselt sellest vaikimisseisukohast peavad kinni ka ELi institutsioonid eesotsas hambutu Komisjoni ja selle Esindusega (muide kuna kapitali kontrollimatut ning suuresti rahvuslikult kõlvatut väljavoolu ilmselt ärgitab 0-kasumimaksu mehhanism siis sellest piinlikust probleemist püüavad mööda vaadata ka opositsiooniparteid kui ka press – ilmselt illusioonist lõpmatult rahvuslikult kõlvatust ning majandusküberneetiliselt jätkusuutmatust 0-kasumimaksu poliitikast omale (poliit)kapitali slikerdada).

Ja ometi IME – mingi nähtamatu käsi (kui mitte just äkki EP ei ole järsku teaduspõhise finantspoliitika suunda kuidagi kaldunud) on ilmselt ennast absurdsustele ette seadnud: statistiliste fragmentide alusel mis EPs parajasti ilmunud näib et Eesti rahvusliku majanduse I kv 2013 rv finantskonto on pöördunud oluliselt ja järsult positiivsuse poole nii otseinvesteeringutelt kui ka muudelt investeeringutelt ning vist ka välismaale antavate laenude mahtude vähendamise osas ning isegi Eesti majanduse investeeringute maht Küprosele ei ole I kv-s suurenenud.

Kokkuvõtvalt loeme* teiselt leheküljelt:

2013. aasta esimeses kvartalis oli Eesti majandus netolaenusaaja – kapitali sissevool ületas väl­javoolu 109 miljoni euro võrra.“

– see annab tänavuseks lootust eeskätt nii divergentsi kui ka ebavõrdsuse leevendamiseks vaatamata kodumaise GDP langusele I kv-s võrreldes eelmisega (muide mis mingil määral on kindlasti tingitud mitte ainult tööjõu suurest väljarändest mullu vaid ka erakordselt suurest kapitali väljavoolust eelnenud kvartalis – sest väidetavalt  olevat just investeeringute langusel olnud oluline roll I kv majanduslanguses).

*) http://www.eestipank.ee/kalender/2013-aasta-i-kvartali-maksebilansi-ja-rahvusvahelise-investeerimispositsiooni-statistika-koos-07062013

**) Eesti Pank “EESTI 2012. AASTA MAKSEBILANSI KOMMENTAAR”

(Esmaste andmete põhjal) lk 1 kokkuvõtvad punktid
• Eesti maksebilansi jooksevkonto, mis oli olnud kolm aastat ülejäägis, pöördus 2012. aastal puudujääki. Viimane moodustas 204 miljonit eurot ehk 1,2% SKPst (vt tabel 1 ja joonis 1).
• Jooksevkonto puudujäägi põhjustas peaaegu täielikult kaupade konto defitsiit, mis suurenes 2011. aastaga võrreldes enam kui kolm korda. Nõrgenenud välisnõudluse ning tugeva sisenõudluse tulemusena kasvas eksport mõõdukalt, kuid impordi kasv oli siiski kiirem.
• Ülejäänud jooksevkonto komponentide ehk teenuste, jooksevülekannete ja tulukonto saldod muutusid vähe.
• Väliskaubanduse puudujääk kasvas valdavalt investeeringukaupade (masinad ning seadmed, raudteeveerem, tööstuslik sisseseade) impordi suurenemise tõttu.
• Kapitalikonto rahavood olid 582 miljoni euro suuruses ülejäägis, mis oli mõnevõrra väiksem kui 2011. aastal ja koosnes peaaegu täielikult Euroopa Liidu toetustest taristu arendamiseks.
• Eesti majandus oli 2012. aastal välismaailma netofinantseerija – finantskonto (sh reservid) kaudu suundus kapitali välja 290 miljonit eurot enam kui tuli sisse.
• Eesti majanduse koguvälisvõlg kasvas aastaga ligi 8% võrra 16,7 miljardi euroni ja moodustas 2012. aasta lõpus 98% aastasest SKPst. Koguvälisvõlga suurendasid peamiselt muud sektorid ja valitsemissektor. Kuna aasta jooksul suurenesid võlanõuded välismaailma vastu rohkem kui võlakohustused, oli Eesti netovälisvõlg positiivne – võlanõuded ületasid aasta lõpus võlakohustusi 0,3 miljardi euro võrra ehk 2% võrra SKPst.
…………………………………………………………….
PS: muidugi tuleb arvestada et mis keskpanganduse statistikas on kirjas näiteks välisinvesteeringute all ei pruugi seda alati olla makroökonoomilises mõistes – eriti markantne on nt Tallinki armaada kantimine Küprose lipu alla (seega institutsionaalselt rahvuslikust kodumaisest majandusest üleviimine rahvusliku majanduse välismaisesse sektorisse ehk erinevasse maksustamismehhanismi jne). Kuid taolised probleemid kuuluvad teaduslikult juba Nobelistide tasemel finantsistide/makroökonoomikute meeskondade kompetentsi – mitte asjata ei ole meie Põhiseaduses arukalt teadmusriskide leevendamiseks klausel et nt maksustamine ja välislepingud ei kuulu rahvahääletuste alale jne.
PPS: lisaks tuleb arvestada et PMi andmetel mullu ilmselt toimus Eestist pankadest raha väljamaadesse slikerdamine ka kohvritega ning see EP statistikas ilmselt ei peegeldu ning tegemist võiski olla rahvusliku majanduse mõistes olla väheoluliste summadega.
Selles mõttes on vabandatav/mõttekas antud kontekstis kasutada mõõtühikuna “miljard eurot” sest see viib komakoha taha makroökonoomiliselt mitteoluliselt summad – milliseid võidakse asjatundmatult muidu kasutada tähelpanu kõrvale juhtimiseks tuumprobleemidest ning majanduspoliitika fataalsetest vigadest (nt Komisjoni Rapordist äsja Eesti kohta toodi meie pressis eksitavalt ja ebaproportsionaalselt eeskätt esile kolmanda järgu probleem automaksust – mis nt miljardi mõõtühiku kasutamisel kaoks üldse pildilt ja ei segaks tuumprobleemide käsitlemist nagu tööjõu väljarännet jne).

 

Advertisements

June 11, 2013 - Posted by | Uncategorized

No comments yet.

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Change )

Connecting to %s

%d bloggers like this: