Ülo Ennuste Economics

papers and articles in wordpress

Märgukiri 13.VI 13

Märgukiri 13.VI 13

Finantskonto – hägune pt EP juuniprognoosis (JP)*

 

Tõepoolest kui vaatame JP põhinäitajate Tabelit:

Majandusprognoos põhinäitajate kaupa*
2012
2013
2014
2015
Nominaalne SKP (mld eurot)
17,0
17,9
19,2
20,7
SKP püsivhindades, muutus (%)
3,2
2,0
4,2
4,3
Tarbijahinnaindeks, muutus (%)
3,9
3,0
2,5
2,7
Ühtlustatud tarbijahinnaindeks, muutus (%)
4,2
3,3
2,7
3,0
SKP deflaator, muutus (%)
3,2
3,1
3,3
3,4
Jooksevkonto (% SKPst)
-1,2
-0,8
-0,8
-0,2
Eratarbimine püsivhindades, muutus (%)/1
4,4
3,0
3,4
3,9
Valitsemissektori tarbimine püsivhindades,
muutus (%)
4,0
1,0
1,5
1,5
Kapitali kogumahutus põhivarasse püsivhindades,
muutus (%)/2
21,0
1,5
6,8
5,5
Eksport püsihindades, muutus (%)
5,6
7,9
3,1
6,0
Import püsihindades, muutus (%)
9,1
5,8
3,3
5,7
Tööpuuduse määr (%)
10,2
9,2
8,8
8,5
Hõive residendist tootmisüksustes, muutus (%)
2,2
1,8
0,1
-0,1
SKP töötaja kohta püsivhindades, muutus (%)
1,0
0,2
4,1
4,5
Reaalne palgafond palgatöötaja kohta, muutus (%)
3,1
1,0
3,6
4,3
Keskmine brutokuupalk, muutus (%)
5,9
5,1
6,4
7,4
Erasektori laenujääk perioodi lõpus, muutus (%)
1,6
3,7
5,0
5,7
Brutovälisvõlg (% SKPst)
98,0
94,3
88,8
82,8
Eelarve tasakaal (% SKPst)
-0,3
-0,3
0,0
0,2
* SKP ja selle komponendid on esitatud aheldatud väärtustena
/1 Sisaldab ka kodumajapidamisi teenindavate kasumitaotluseta institutsioonide tarbimist
/2 Ei sisalda kapitalimahutust väärisesemetesse. 
Allikad: statistikaamet, Eesti Pank

–          siis Tabelist näeme et kirjetes on küll esitatud Jooksevkonto üks näit kuid puudub sama oluline Finantskonto – kusjuures ka Tabeli nn Kapitali kogumahutuse kirjes ei ole eristatud mahutusi Eesti kodumaisesse majandusse ning välisriikidesse mis samuti oluline: nt 2012 maksebilansis mõlemad punases – Finantskonto -0,3 mld eurot ja Jooksevkonto -0,2 mld

–          ja ilmselt ka EP poolt on kapitali kontrollimatu/reguleerimata väljavoolu probleemid kuulutatud tabuteemaks sest need probleemid tõstatavad piinlikke küsimusi et mis põhjustel peaks Brüsselist kodumaisels kasutamiseks kapitaligrante saav vaene liikmesriik peaks kapitali välja slikerdama (ilmselt et meil see kodumaist rahvuslikku majandust kahjustav tegevus on mitmetele fondihalduritele ja residentsetele äriühingutele kasulik (eeskätt hargmaised pangad) seoses meil parajasti kehtiva kõlvatu majandusmehhanismi tingimustes).

Tõsi et JP tekstis lk 23 on siiski tabuteemalisi teatavaid makroökonoomilisest aspektist hägusloogilisi abstraktseid remarke välisinvesteeringute kohta nt:

„Võrreldes buumiaastatega on välisinvesteeringute struktuuris toimunud märkimisväärsed muutused, mis on mõjutanud tulude konto saldot (sic! kuuluvad Jooksevkontosse, üe). Vähenenud on finantssektorisse tehtud välisinvesteeringute suhe SKPsse. Samas on kasvanud Eesti residentide finantssektori inves­teeringud välismaale. Eesti majapidamised ja ettevõtted on kriisijärgsetel aastatel vähendanud võlakoormust ning suurendanud hoiuseid. Kui Eesti finantssektorisse tehtud välisinvesteeringud on olnud peamiselt otseinvesteeringud, siis välismaale tehtud finantssektori investeeringute seas on suurenenud muude investeeringute osakaal.

Investeerimistulu saldo muutuste analüüsimiseks on need jagatud erinevateks mõjukomponen­tideks järgnevalt kirjeldatud metoodikaga. Investeerimistulu konto saldot suhtena SKPsse Tt perioodil t kirjeldab valem (1)“  – valemit vt JP* lk 24.

Kahetsusväärselt on aga JP tekstis on Investeerimistulu käsitletud teoreetiliselt väga kitsalt – ainult investori seisukohalt ehk nn Puhast Investeerimistulu (PIT) – aga mitte kui Kogu Kodumaise Majanduse Tulu seisukohalt – millesse liituvad tulud uute töökohtade palkadest ning maksudest jne (taoliste probleemide teoreetilisi küsimusi Eestis toimunud privatiseerimise näitel on nt käsitletud artiklis: Ott, A.F. and Ennuste, Ü. 1995. Privatization of State Enterprises in Estonia: A Public Choice Approach. – Proc. Estonian Acad. Sci. Humanities and Social Sciences, 44, 1, 1-13 – millest võib leida ka asjakohaseid viiteid).

NB! Kodumaise majanduse seiskohalt  residentsesse majandusse investeerimisel PIT on ainult osa saadavast kogutulust sest sellele liituvad investeeringu rakendamisele kaasnevad palgad ning maksud. Ja vastupidi – kodumaisest majandusest residentide poolt väljakanditavate investeeringute puhul nii palga kui ka maksude tulud kuuluvad välismaistele majandustele. Selles mõttes ainult kitsalt PIT peegeldamine valemis (1) on moonutus mis leevendab kapitali väljaveoga seotud kaotuste/kahjude täielikku hindamist ning muidugi poliitiliselt pugejalik tabuteemast möödavaatamine.

Lisaks ei saa ütlemata jätta et valem (1) on ilmselt formuleeritud suures makroökonoomilises vaegteadmuses/asjatundmatuses determinatiivselt (kõike riske arvestamata ja seda eriti prognostilises käsitluses) ning selle edasisel käsitlusel kasutatakse probleemi suuremõõtmelisuse needuse kõrvaldamist agregeerimisvõtetega kujul mis ilmselt veelgi rohkem tegelikkust moonutavad (nt näib et mistahes tüüpi investeeringu tulud mingis kvartalis mistahes riigis sõltuvad alati ja ainult neljas eelnevas kvartalis tehtud investeeringute keskmisest või midagi taolist hägusloogilisust).

Jääb veel lisada et EP Seaduse järgi on EP üheks ülesandeks valitsuse nõustamine finantsküsimustes – kuid ka selle JP kontekst jääb eeskätt pealtvaataja rolli kuidas Eesti finantsprotsessid omasoodu spontaanselt edasi kulgevad ilmselt suurte tõrgetega teadustühistes poliitkallutustega mehhanismides nii maksebilansi finantsvoogude osas kui eriti ka rahvusvahelise investeerimispositsiooni alal – ei mingeid soovitusi finantsvoogude reguleerimismudelite teaduspõhiseks optimeerimiseks.

*) http://www.eestipank.ee/press/eesti-majandus-jatkab-tasakaalulisel-kursil-12062013

sealt edasi JP leiab:  Rahapoliitika ja Majandus 1/2013

         

Advertisements

June 13, 2013 - Posted by | Uncategorized

No comments yet.

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Change )

Connecting to %s

%d bloggers like this: