Ülo Ennuste Economics

papers and articles in wordpress

Kinderstubest ja hägusloogikast

Krugman’i kinderstubest* ja Rumsfeld’i hägusloogika lüngast**

Nobelistiks kasvamine toimub eeskätt rahvusvaheliselt tunnustatud tippteaduslike ajakirjade Kinderzimmeris – kus peamiseks standardiks olevat käsikirjade armutu kritiseerimine teadusloogika kaanonite alusel (nt väidete tõesuse mõõtmise ning tingimuslikkuse spetsifitseerimise nõuded; ratsionaalsuse  nõuded seega utoopiate disainimine väistatud kuid mitte irratsionaalse mõtlemise uurimine/modelleerimine – seejuures adekvaatseks meetodiks võib osutuda hägusloogika jne).
Nt majandusteaduse ühe tippajakirja AER puhul olevat reeglina moeks isegi kahekordselt pime retsenseerimine: nii et ei retsensendid ei tea kes on autorid ja autorid ei saa teadma et kes olid retsensendid. Seega nendes sfäärides peaaegu kindlasti sine ira et studio saavad mistahes mõttetused ning ratsionaalselt põhjendmata utoopiad ning klassikaliseloogika apsud tekstidest viimaseni välja praagitud ning ka kõik asjalised selles vaimus üles kasvatatud – sh nt Paul Krugman – ja selles moraalis ei kuulu Krugman’i erialalised väited arvustamisele erialal asjatundmatute poolt ehk asjatundmatutel ei ole moraalset autorisatsiooni kriitikaks kuna teaduslikus mõttes see oleks mõttetu nii võrreldamatult rohkem piiratud teadmusruumi kui ka ratsionaalsuse tingimustes – seda muidugi mitte politikaanses mõttes.

Poliitilises teadmusruumis aga ilmselt kõige halastamatuma kriitika ohvriks (eeskätt argumentum ad hominem võtetega) langevad need tegelased kes kalduvad võimuka kamba (siin: rahvuslikku teadmusruumi hägustav võimukas rühmitus nagu nt “maadevahetajad” kuhu teatavasti kuulusid kaks eks-ministrit) juhi vaimust ja dogmadest kõrvale – olgu need kalded kasvõi briljantselt ratsionaalsed. Ja vastupidi  – glorifitseeritakse neid tüüpe kes kambavaimu takka kiidavad ja kasvõi seejuures täiesti teadustühiselt, lonkloogikaliselt ning isegi tüssavalt jne.

Nt rahvusvahelisel nn intellektuaal-tipp-poliitikute hulgas on moeks saanud kiita Donald Rumsfeld’i (USA äritegelane ja endine riigisekretär kaitse alal) nii öelda tõsielule tuginev määramatuste klassifikatsiooni mis on hägusloogilisuse tõttu poliitikutele hiiglama kasulik mistahes vassingutes. Nimelt selles Rumsfeld’i klassifikatsioonis on oluline lünk nii et välja on jäänud „teadmatud teadmised“: st mingid olemas-olevad teadmised mis nt Krugman’il on aga mida Rumsfeld ei tea et taolised teadmised on üldse olemas – seega poliitikutele mitte teadaolevad teadmised on tühised ehk olematud justkui täiesti rangelt loogiliselt.

Selge et politikaanliidritele teadmatud teadmised kuuluvad ka tabuteemade ning salastatud info valda ja sellega täiendavalt hägustatakse ja kõdundatakse rahvuslikku teadmusruumi ning kahjustatakse rahvusliku arengu jätkusuutlikkust veelgi (paradoks siinjuures on et objektiiveselt on just poliitikutest otsustajate puhul rubriik “teadmata teadmised” ilmselt kõige kaalukam ja nt Nobelistidele on see hulk eriala piires ilmselt peaaegu tühi**) .

Rumsfeld’i lünk avab laiad võimalused politikaanidel nt Krugman’i mistahes väidet (mis nendele ei meeldi ja nendele arusaamatu liiatigi vt nt PS) omaarust tões ja  vaimus tembeldada kas asjatundmatuks (nt akadeemik Varblane on rahvusvahelises pressis nii teinud) või joodikuks (minister Ligi samuti rahvusvahelises pressis) või lihtsalt diplomaatiliselt ilma kinderstubeta alatuks norijaks et mitte öelda kaabakaks.

PS: Nt aastake tagasi Krugman kõrvalteemana väitis et ilmselt reaalselt Eesti majanduses ei ole kriisieelne tase taastunud GDP näitel – selle peale meie politikaanid väitsid et Krugman asjatundmatult ning pahatahtlikult valis kriisieelseks tasemeks „vale aasta“ taseme. Häda on selles sõimlemises eeskätt selles et meie politikaanid ei teadnud/tea et Krugman teadis siis juba et ka nt mõningate alternatiivsete/komplementaarsete näitajate järgi mis aastat ei fikseeri (nt GDP trendi-lõhe järgi EL Komisjoni prognooside andmetel) ikkagi veel 2013 Eesti GDP trendi-lõhe jääb veel peaaegu kindlasti oluliselt negatiivseks ja seda kinnitab ka viimatine Komisjoni 2013 kevadprognoos (vt*** lõik 81 kirje 4.3).

*) vt ka http://www.foreignpolicy.com/articles/2013/06/20/the_tallinntellect_estonia_president?page=full

**) vt ka nt: Information Sciences,  2013, 1, 244, lk 60-74.

A qualified description of extended fuzzy logic
Farnaz Sabahi, M.-R. Akbarzadeh-T
Keywords:
Approximate reasoning
Extended fuzzy logic
Fuzzy logic
Validity
Uncertainty
a b s t r a c t
The sense of approximate reasoning within fuzzy logic has given rise to speculation as to
whether precise reasoning within classical logic can even be considered a feasible way
of handling most of the world’s problems. Now, another question can be raised; can fuzzy
logic, by itself, justify/handle the sort of uncertainty found in problems that belong to the
class of open world problems? This family of problems corresponds to the case of ambiguous
mathematical theories mainly due to the fact that there is just imperfect/incomplete
information about them. Recently, Zadeh introduced an extension of fuzzy logic, claimed to
bridge the gaps in conventional approaches to the open world problems. In this paper, we
present a basic background of extended fuzzy logic (FLe).

…………….

 2013 Elsevier Inc. All rights reserved.

***)

http://ec.europa.eu/economy_finance/publications/european_economy/2013/pdf/2013_05_03_stat_annex_en.pdf

Advertisements

June 23, 2013 - Posted by | Uncategorized

No comments yet.

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Change )

Connecting to %s

%d bloggers like this: