Ülo Ennuste Economics

papers and articles in wordpress

Kakskeelse „Eesti statistika aastaraamat. 2013. Statistical Yearbook of Estonia“* kahekeelsusest rahvamajanduse arvepidamise ülevaate peatükis**

KakskeelseEesti statistika aastaraamat. 2013. Statistical Yearbook of Estonia“* kahekeelsusest rahvamajanduse arvepidamise ülevaate  peatükis**

Pt algab lõiguga:

„2012. aastal oli Eesti sisemajanduse koguprodukti kasv endiselt Euroopa Liidu keskmisest märksa kiirem, kuigi aasta varasemaga võrreldes kasv aeglustus. Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) kasvas möödunud aastal hinnamuutuse mõju arvestades 3,2%, Euroopa Liidu (EL) majandus kokku kahanes aga 0,3%.“

Asjaliku statistilise hinnangu kontekstis oleks korrektne antud juhul väita nt nii et:

„möödunud aastal ELi kodumajandusprodukt jäi reaalselt suure tõenäosusega enam-vähem eelmise aasta tasemele (juurdekasvutempo hinnang suure tõenäosusega asus vahemikus (-1 kuni 1)% – samas kui Eesti kodumainekoguprodukt reaalselt omas juurdekasvu tempot suure tõenäosusega vahemikus (2-4)%“

Selge et poliitikutele ja administraatoritele ning lehelugejatele raskevõitu formuleering kuid see-eest sisuliselt adekvaatsem mis ütleb et statistilise vea hinnangu riski arvestades on võimalus et Eesti tempo tegelikult ei olnud kindlalt 3,5 protsendipunkti kõrgem ELi omast – vaid võis ka olla ainult 1 pp kõrgem aga võis olla isegi 5 pp kõrgem – koos sellest tulenevate oluliste järeldustega majanduspoliitikatele

Muideks reaalkasvu hinnangud kindlasti omavad üsna suurt ligikaudsust sest sisaldavad deflaatoreid (nt inflatsioon ja vahel isegi üliimaginaarne PPS lokaaldeflaator) mis on hinnangulised kordistajad – ning samuti sisaldavad ka otsemõõdetavate mahtude kõrval hinnatavaid/arvestuslike osiseid nagu nt eriti kodumajapidamiste mõningad imaginaarsed panused rahvatulusse (nt elaniku omandis oleva elamispinna rentimine iseendale jne) – rääkimata nii institutsionaalsete- kui ka üksik-isikute poolt mõningate äriliste tulude regulaarsest varjamisest ametlikule statistikale antavates teadetes***

Peab veel lisama et nt EL Komisjoni prognoosimise ja Euroopa Semestri mehhanismides köögipoolel pole kriisijärgse neo-normaalsuse doktriini valgusel kodumaine koguprodukt pc ja eriti selle juurdekasvutempo üldse enam olulised kriteeriumid (muideks viimane on eksitavalt seda suhtkõrgem mida suträigem oli masu). Esiplaanil on nüüd heaolumajandusele sobivamalt eeskätt: aktuaalne individuaalne tarbimine – kodumaine eratarbimine – tööhõive – majanduslik ebavõrdsus. Seega ikka sellised indikaatorid milledest sõltuvad suuresti nt tööjõu anomaalne piiritaha kadumine ja samuti kapitali vohav väljamaadesse lekkimine – seega heaolu jätkusuutlikkuse võimalik kõdunemine jne

Edasi nt leiame peatüki lõpus lõigu:

2012. aastal oli Eesti välismaailma suhtes netolaenuandja. Kogumajanduse sääst ja välismaailmalt saadud kapitalisiirded on Eesti sisemajanduse investeeringute peamised finantseerimisvahendid. Kui sääst ja välismaailmalt saadud kapitalisiirded on investeeringutest suuremad, on riik netolaenuandja, kui aga säästudele ja välismaailmalt saadud kapitalisiiretele lisaks tuleb välismaailmalt laenata, on riik netolaenuvõtja. Kuna 2012. aastal oli säästu ja välismaailmalt saadud kapitalisiirete (peamiselt EL-i tõukefondidest saadud raha) kogusumma kapitali kogumahutusest suurem, oli Eesti mullu neljandat aastat järjest välismaailma suhtes netolaenuandja. Kapitali kogumahutus kasvas siiski kiiremini kui säästud ja välismaailmalt saadud kapitalisiirded, mistõttu Eesti netolaenuandmine on vähenenud: kui 2011. aastal oli see 5% kasutatud kogutulust, siis 2012. aastal vaid 0,3%.“ (sic! ehk tühiselt ca 0,06 miljardit, üe)

Taevane arm – seda lõiku kirjutades oleks küll tulnud ESAlil kooskõlastada EPga vähemasti   maksebilansi/rahvusvahelise investeerimispositsiooni statistikaga ja terminoloogiaga sest siinkohal jääb segaseks/häguseks et mis tähendab:

„välismaailma suhtes netolaenuandja“ sest nt EP statistikast leiame (vt nt***) et välismaailmale ja piiritaha laenamine (piiritaga asub ka Eesti rahvuslikke äriettevõtteid ja mitte ainult standard term “ülejäänud maailm”) on kaks ise asja – ning kui juttu on välisilmast siis tuleks eeskätt statistika esitada ka investeeringutest üldse välismaailma (EP määrangutes on välislaenu andmine kui üks muude investeeringute osa) – mis mullu Eestist suunati välismaailma sest nende maht ulatus brutos miljarditesse ja seda kodumaise majandusheaolu arvelt

Nt EP statistikast**** loeme et:

„• Eesti majandus oli 2012. aastal välismaailma netofinantseerija – finantskonto (sh reservid) kaudu suundus kapitali välja 290 miljonit eurot enam kui tuli sisse.“

See 0,29 miljardit on ka netos mis läks välismaailma EP andmetel ja seega ikkagi olulisem summa millel ESA  peatub (netos 0,06 miljardit) – seega käsitletavad summad ja nende määratlused vajavad kooskõlastamist – vaatamata sellele et üks tekst on mõeldud laiemake publikule kui teine – rahvuslikku teadmusruumi ikkagi hägustada ei ole eetiline.

PS: kakskeelsuse kohta ainult niipaljukest et selles peatükis võib rahvusvahelisele lugejale arusaamatuks jääda et miks rahvusvaheliselt põlistatud “domestic” on eesti keeles regulaarselt ebastandartselt “sisemaine” ja “national” sageli hoopiski “kogu”. Vist oli nii et meil need terminid vermiti turumajandusele vist juba okupatsiooniaja lõpus ja seega pidid eeskätt suupärased olema plaanimajandus-sovietilikult – ja on kahetsuväärselt juurdunud.

Nt palju segadust võib tekitada Aastaraamatus kasutav “kogumajandus” (vt nt Lisa termineid) ja seda standartselt kasutuseloleva “rahvusliku majanduse” mõistes (nt kogumajanduse all võib kergesti mõista ka nt kodumaise- ja piiritaguse majanduse summat – segadust tekitab tabeis vee see et puudub “kodumaiselt kasutatav neto rahvatulu” ja samuti piiride taha ja ülejäänud maailma (meie term “välismaalma”) tehtud investeeringud).

Selge see et taolised terminoloogilised nihked võivad tekitada arusaamatusi nt EP statistikaga võrdlustes kui ka soodustada hägusaid kahekeelsusi (nt “et ega 2012 suurt midagi meie finantsidest välja ei slikerdatudki” jne).

***************************************************************

*)  Eesti statistika aastaraamat. 2013. Statistical Yearbook of Estonia

ISSN 1406-1783
ISBN 978-9985-74-526-7

Kakskeelne: eesti ja inglise
Formaat B5. 436 lk
Ilmus: 26.07.2013: kodulehelt Võrgust avatav
**) lk 181-2  Pt lõik  – RAHVAMAJANDUSE ARVEPIDAMINE NATIONAL ACCOUNTS

Annika Laarmaa

Ülevaade

2012. aastal oli Eesti sisemajanduse koguprodukti kasv endiselt Euroopa Liidu keskmisest

märksa kiirem, kuigi aasta varasemaga võrreldes kasv aeglustus. Eesti sisemajanduse

koguprodukt (SKP) kasvas möödunud aastal hinnamuutuse mõju arvestades 3,2%, Euroopa Liidu

(EL) majandus kokku kahanes aga 0,3%.

Aasta esimeses kolmes kvartalis panustas majanduskasvu kõige rohkem ehitussektor. Ehitusturu

kasvu vedasid hoonete remondi ja rekonstrueerimise ning rajatiste ehituse tegevusala. Eelkõige oli

see seotud saastekvootide müügist saadud tulu eest tehtud valitsemissektori hoonete renoveerimisega.

IV kvartalis tõusis majanduskasvu suurimaks mootoriks veonduse ja laonduse tegevusala,

mida mõjutas kõige rohkem maismaatranspordi, veetranspordi ning laonduse ja veondust abistavate

tegevusalade lisandväärtuste kasv.

Eesti majanduskasv oleneb suurel määral välisnõudlusest, peamised eksportijad on seejuures

töötleva tööstuse ettevõtted. Kui varasemal kahel aastal oli kõige tähtsam SKP kasvu eestvedaja

töötlev tööstus, mille lisandväärtus suurenes, siis 2012. aastal pidurdas töötlev tööstus SKP kasvu

oluliselt. Languse peamine põhjus oli lisandväärtuste kahanemine arvutite, elektroonika ja optikaseadmete

ning toiduainete tootmise tegevusalal. Samuti vähendasid 2012. aastal majanduskasvu

kinnisvaraalase tegevuse ja mäetööstuse tegevusala lisandväärtused. Jooksevhindades kinnisvaraalase

tegevuse lisandväärtus küll kasvas, kuid püsivhindades see hinnatõusu tõttu kahanes.

Tootlikkuse kasv hõivatu kohta oli Eestis suurem kui EL-is keskmiselt. 2012. aastal kasvas nii

hõivatute kui ka töötatud tundide arv (vastavalt 2% ja 0,4%) aeglasemalt kui püsivhindades SKP.

Seega, kogumajanduse tööjõu tootlikkus hõivatu ja tunni kohta suurenes, vastavalt 1% ja 3%.

Hõivatute arv kasvas mullu teist aastat järjest.

SKP loomiseks tehtud tööjõukulud samal ajal kasvasid, kuna töötajatele makstud hüvitised

suurenesid kiiremini kui tootlikkus töötaja kohta. Tööjõu ühikukulu, mis varasemal kahel aastal

vähenes, kasvas 2011. aastaga võrreldes 6%. Tööjõu ühikukulu kasv oli Eestis suurem kui EL-i

keskmine, mis kasvas 3%. Üldiselt on tööjõu ühikukulu ja hindade tõus omavahel tugevalt seotud, s.t

mida kiirem on tööjõu ühikukulu kasv, seda suurem on surve kaupade ja teenuste hindade tõusuks

ning vastupidi. 2012. aastal aeglustus tarbijahinnaindeksi tõus 3,9%-ni, olles enim mõjutatud elektri,

soojusenergia ja kütte, mootorikütuse ning toidu ja alkoholita jookide hinna tõusust.

SKP deflaator, mis sisaldab toodangu ja vahetarbimise kõikide hinna- ja mahuindeksite koosmõju,

kasvas mullu keskmiselt 3,2%.

Ekspordi ja impordi kasv aeglustus. 2012. aastal mõjutas Eesti väliskaubandust arvutite ning

elektroonika- ja optikaseadmete sisse- ja väljaveo kasv. Kaupade eksport kasvas 7% mõjutatuna

enim arvutite ning elektroonika- ja optikaseadmete väljaveo kasvust IV kvartalis. 2012. aasta

esimeses kolmes kvartalis suurendas püsivhindades kaupade eksporti masinate ja seadmete

väljavedu. Kaupade ja teenuste sissevedu kasvas 2012. aastal võrreldes 2011. aastaga 9%. Enim

mõjutas kaupade ja teenuste importi masinate ja seadmete, elektriseadmete ning arvutite,

elektroonika- ja optikaseadmete sissevedu. Netoekspordi ehk kaupade ja teenuste ekspordi ja

impordi saldo suhe SKP-sse oli 2012. aasta I ja IV kvartalis negatiivne, kuid aasta kokkuvõttes 0,5%.

Näitaja oli positiivne neljandat aastat järjest.

Sisemajanduse nõudluse kasv jätkus. Eesti majanduskasvu toetas olulisel määral sisemajanduse

nõudlus, mis suurenes 2012. aastal 8%. Kui 2012. aasta esimeses kolmes kvartalis oli toodetud SKP

sisemajanduse nõudlusest suurem, siis IV kvartalis oli sisemajanduse nõudluse osatähtsus SKP-s

103,4%. Aastases võrdluses on sisemajanduse nõudlus toodetud SKP-st väiksem olnud juba alates

2009. aastast. 2012. aastal oli see näitaja 99,1%. EL-is keskmiselt on sisemajanduse nõudlus

toodetud SKP-st veidi väiksem (2012. aastal 98%). Enim mõjutas sisemajanduse nõudlust kapitali

kogumahutuse kasv, mis peamiselt oli tingitud ettevõtete ja valitsemissektori investeeringutest

hoonetesse ja rajatistesse. Ettevõtete toorainevarud vähenesid. Kodumajapidamiste lõpptarbimis-

kulutused suurenesid mõõduka tempoga. Sellele avaldasid suurimat mõju alkoholjookide tarbimise,

sõidukite ostmise ja isiklike transpordivahendite ekspluatatsiooni (nt autokütuse ja varuosade

ostmine) kasv.

Kogusäästu osatähtsus kasutatavas kogutulus oli 26%. Ehkki näitaja osatähtsus oli suur, jäi see

alla 2011. aasta rekordilisele 27%-le, mis on viimase 17 aasta suurim. 2012. aasta SKP jooksevhindades

oli esialgsetel andmetel 17,0 miljardit ja kogurahvatulu 16,2 miljardit eurot. Kogurahvatulu

osatähtsus SKP-s oli 96% (2011. aastal 95%). Mitteresidentidele makstud esmased tulud olid

760 miljonit eurot suuremad kui mitteresidentidelt saadud esmased tulud. Koos kogurahvatulu

kasvuga suurenes ka kasutatav kogutulu.

Kui lahutada kasutatavast kogutulust lõpptarbimiskulutused, saab kogumajanduse kogusäästu.

Kasutatava kogutulu kasv oli möödunud aastal lõpptarbimiskulutuste omast aeglasem ja kogusäästu

kasv tagasihoidlik (2% võrreldes 2011. aastaga). Kogusääst hõlmas 26% kasutatavast kogutulust.

Kogumajanduse kasutatavasse tulusse andis kõige suurema panuse kodumajapidamiste sektor, kuid

suurim sääst tekkis ettevõtete sektoris.

2012. aastal oli Eesti välismaailma suhtes netolaenuandja. Kogumajanduse sääst ja välismaailmalt

saadud kapitalisiirded on Eesti sisemajanduse investeeringute peamised finantseerimisvahendid.

Kui sääst ja välismaailmalt saadud kapitalisiirded on investeeringutest suuremad, on riik

netolaenuandja, kui aga säästudele ja välismaailmalt saadud kapitalisiiretele lisaks tuleb välismaailmalt

laenata, on riik netolaenuvõtja. Kuna 2012. aastal oli säästu ja välismaailmalt saadud

kapitalisiirete (peamiselt EL-i tõukefondidest saadud raha) kogusumma kapitali kogumahutusest

suurem, oli Eesti mullu neljandat aastat järjest välismaailma suhtes netolaenuandja. Kapitali

kogumahutus kasvas siiski kiiremini kui säästud ja välismaailmalt saadud kapitalisiirded, mistõttu

Eesti netolaenuandmine on vähenenud: kui 2011. aastal oli see 5% kasutatud kogutulust, siis

2012. aastal vaid 0,3%.

NATIONAL ACCOUNTS

Annika Laarmaa

Overview

In 2012, Estonia’s gross domestic product still grew much faster than the European Union

average, although the growth slowed down compared to the previous year. In Estonia, the real

growth of the gross domestic product (GDP) was 3.2% last year, while the GDP of the European

Union (EU) as a whole declined 0.3%.

In the first three quarters of 2012, the GDP growth was driven by construction. The construction

market was mainly boosted by the repair and reconstruction works of buildings and by civil

engineering. The increase in these works was, above all, related to reconstruction of general

government buildings funded with the revenue from carbon credit sales. In the 4th quarter,

transportation and storage became the biggest driver of economic growth, due to the increase in the

value added of land transport, water transport, warehousing and support activities for transportation.

The economic growth in Estonia depends greatly on foreign demand, whereas the main exporters

are manufacturing enterprises. In 2010 and 2011, the increase in the value added of manufacturing

was the main contributor to GDP growth. In 2012, manufacturing inhibited GDP growth significantly,

influenced mainly by the decrease in the value added in the manufacture of computers, electronic

and optical products and in the manufacture of food products. The economic growth in 2012 was

also negatively influenced by the decreased value added of real estate activities and mining and

quarrying. In case of real estate activities, the value added at current prices increased, but due to

fast-growing prices the value added at constant prices decreased.

In Estonia, the growth in labour productivity per person employed was faster than the EU

average. In 2012, the growth in the number of persons employed and in hours worked was slower

than the GDP real growth (2% and 0.4%, respectively). Thus, labour productivity of the total …

***)  A) https://uloennuste.wordpress.com/2013/03/15/aaremarkusi/

B) Merike Kukk, Karsten Staehr. 2013. Income Underreporting by Households with Business

Income. Evidence from Estonia. – Eesti Pank. Working Paper Series, 6/2013 (http://www.eestipank.ee/en/publications/series/working-papers)

Abstract

This paper estimates the extent of income underreporting by households

with business income relative to households of wage earners in

Estonia. The paper uses a modified version of the methodology pioneered

by Pissarides and Weber (1989). The extent of income underreporting

is estimated by comparing food Engel curves for households

with and without business income. The baseline result is that the reported

income of households with business income above 20% of total

income must be multiplied by 2.6 in order to attain the same propensity

of food consumption as households of wage earners. Households with

business income above 0 but below 20% also underreport income, but

to a lesser extent. The estimates are higher than those found for developed

countries, but consistent with other studies of the shadow economy

in transition countries. The analysis also shows that the presence

of business income is a better indicator of income underreporting than a

reported status of self-employment.

JEL Code: H26, E21, E26, H24

Keywords: tax evasion, business income, income underreporting,

Engel curve, transition country

C ) Meriküll, J.; Rõõm, T.; Staehr, K. (2013). Perceptions of unreported economic activities in Baltic firms. Individualistic and non-individualistic motives. Vadi, M.; Vissak, T. (Toim.). (Dis)honesty in Management: Manifestations and Consequences (85 – 125). Emerald Group Publishing Limited

****) EP 11. märts 2013

EESTI 2012. AASTA MAKSEBILANSI KOMMENTAAR

(Esmaste andmete põhjal)

• Eesti maksebilansi jooksevkonto, mis oli olnud kolm aastat ülejäägis, pöördus 2012. aastal puudujääki. Viimane moodustas 204 miljonit eurot ehk 1,2% SKPst (vt tabel 1 ja joonis 1).

• Jooksevkonto puudujäägi põhjustas peaaegu täielikult kaupade konto defitsiit, mis suurenes 2011. aastaga võrreldes enam kui kolm korda. Nõrgenenud välisnõudluse ning tugeva sise­nõudluse tulemusena kasvas eksport mõõdukalt, kuid impordi kasv oli siiski kiirem.

• Ülejäänud jooksevkonto komponentide ehk teenuste, jooksevülekannete ja tulukonto saldod muutusid vähe.

• Väliskaubanduse puudujääk kasvas valdavalt investeeringukaupade (masinad ning seadmed, raudteeveerem, tööstuslik sisseseade) impordi suurenemise tõttu.

• Kapitalikonto rahavood olid 582 miljoni euro suuruses ülejäägis, mis oli mõnevõrra väiksem kui 2011. aastal ja koosnes peaaegu täielikult Euroopa Liidu toetustest taristu arendamiseks.

• Eesti majandus oli 2012. aastal välismaailma netofinantseerija – finantskonto (sh reservid) kaudu suundus kapitali välja 290 miljonit eurot enam kui tuli sisse.

• Eesti majanduse koguvälisvõlg kasvas aastaga ligi 8% võrra 16,7 miljardi euroni ja moodustas 2012. aasta lõpus 98% aastasest SKPst. Koguvälisvõlga suurendasid peamiselt muud sektorid ja valitsemissektor. Kuna aasta jooksul suurenesid võlanõuded välismaailma vastu rohkem kui võlakohustused, oli Eesti netovälisvõlg positiivne – võlanõuded ületasid aasta lõpus võla­kohustusi 0,3 miljardi euro võrra ehk 2% võrra SKPst.

Jooksevkonto puudujäägi põhjustas väliskaubandus

::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::

Lisa: lk 188 Aastaraamatust 2013

Tabel 7. Kogumajanduse kasutatav tulu, sääst ja netolaenuandmine/-võtmine, 2008–2012
Table 7. Disposable income, saving and net lending / net borrowing of total economy, 2008–2012
(miljonit eurot – million euros)
2008 2009 2010 2011 2012
SKP 16 235,1 13 761,7 14 322,7 15 951,4 16 998,2 GDP
Välismaailmalt saadud
esmased tulud
1 248,0 780,2 851,1 1 012,5 984,2 Primary income receivable
from the rest of the world
Välismaailmale
makstud esmased
tulud
2 063,1 1 216,8 1 650,4 1 844,0 1 744,3 Primary income payable to
the rest of the world
Kogurahvatulu 15 420,0 13 325,1 13 523,4 15 119,9 16 238,0 Gross national income
Põhivara kulum 2 119,4 2 193,7 2 247,1 2 342,8 2 470,7 Consumption of fixed
capital
Netorahvatulu 13 300,6 11 131,4 11 276,3 12 777,1 13 767,3 Net national income
Välismaailmalt saadud
jooksvad siirded
307,0 431,7 540,0 575,4 450,6 Current transfers receivable
from the rest of the world
Välismaailmale
makstud jooksvad
siirded
222,7 207,8 240,5 274,2 298,2 Current transfers payable
to the rest of the world
Kasutatav kogutulu 15 504,3 13 549,0 13 822,9 15 421,0 16 390,5 Gross national disposable
income
Kasutatav netotulu 13 384,9 11 355,3 11 575,8 13 078,2 13 919,7 Net national disposable
income
Lõpptarbimiskulutused 12 025,2 10 521,0 10 489,2 11 264,5 12 142,8 Final consumption
expenditure
Kogusääst 3 479,1 3 028,0 3 333,7 4 156,6 4 247,7 Saving, gross
Netosääst 1 359,8 834,3 1 086,6 1 813,8 1 776,9 Saving, net
Välismaailmalt saadud
kapitalisiirded
210,2 482,8 373,1 483,1 563,4 Capital transfers receivable
from the rest of the world
Välismaailmale
makstud kapitalisiirded
9,2 1,0 6,0 4,3 3,6 Capital transfers payable to
the rest of the world
Kapitali kogumahutus
põhivarasse
4 865,7 2 539,3 2 900,9 3 949,1 4 696,4 Gross fixed capital
formation
Mittetoodetud
mittefinantsvara
soetamine miinus
realiseerimine
4,1 –0,5 –135,2 –189,2 –19,5 Acquisitions less disposals
of non-financial nonproduced
assets
Netolaenuandmine (+) /
netolaenuvõtmine (–)
–1 189,6 1 060,9 966,0 766,7  55,6 (sic! üe) Net lending (+) /
net borrowing (–)
Advertisements

July 28, 2013 - Posted by | Uncategorized

No comments yet.

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Change )

Connecting to %s

%d bloggers like this: