Ülo Ennuste Economics

papers and articles in wordpress

Aastaraamatust*

Aastaraamatu* lugemismüsteeriumeid

A)     Kõigepealt see et puuduvad märksõnad nagu: „pank“,  „pangandus“ jne – ning raamatus puuduvad ka lugejale hoiatused sedasorti lünkade kohta ning ka viited et kuskohalt puuduvaid statistikaid kiigata

B)      Aastaraamatu profiilis on ilmselt siiski küll üksikuid rahvusliku finantssektori statistilisi indikaatoreid ja seega selles mõttes ühisosi EP statistikaga – kuid hämmastavalt on nende arvutamismetoodika ning klassifikatsioon erinevad EP statistikast ning seejuures ilma igasugu selgitusteta lugejale – seega on need rohkem müstifitseerivad kui midagi selgitavad

C)      Nt Aastaraamatust leiame lk 181-2 lõigu:

 „2012. aastal oli Eesti välismaailma suhtes netolaenuandja. … Kui sääst ja välismaailmalt saadud kapitalisiirded on investeeringutest suuremad, on riik netolaenuandja, kui aga säästudele ja välismaailmalt saadud kapitalisiiretele lisaks tuleb välismaailmalt laenata, on riik netolaenuvõtja. Kuna 2012. aastal oli säästu ja välismaailmalt saadud kapitalisiirete (peamiselt EL-i tõukefondidest saadud raha) kogusumma kapitali kogumahutusest suurem, oli Eesti mullu neljandat aastat järjest välismaailma suhtes netolaenuandja. (sic! nt aga kui kapitalimahutusi rahastada ka nt reservidest kas sellel juhul riik muutub müstiliselt välismaailma suhtes suuremaks netolaenuandjaks?  üe) Kapitali kogumahutus kasvas siiski kiiremini kui säästud ja välismaailmalt saadud kapitalisiirded, mistõttu Eesti netolaenuandmine on vähenenud: kui 2011. aastal oli see 5% kasutatud kogutulust, siis 2012. aastal vaid 0,3%.“ (sic! ehk tühiselt ca 0,06 miljardit, üe)

Ja sellele narratiivile vastava arvtabeli leiame lk 188:

Tabel 7. Kogumajanduse kasutatav tulu, sääst ja netolaenuandmine/-võtmine, 2008–2012

Table 7. Disposable income, saving and net lending / net borrowing of total economy, 2008–2012

(miljonit eurot – million euros)

2008 2009 2010 2011 2012

SKP 16 235,1 13 761,7 14 322,7 15 951,4 16 998,2 GDP

Välismaailmalt saadud

esmased tulud

1 248,0 780,2 851,1 1 012,5 984,2 Primary income receivable

from the rest of the world

Välismaailmale

makstud esmased

tulud

2 063,1 1 216,8 1 650,4 1 844,0 1 744,3 Primary income payable to

the rest of the world

Kogurahvatulu 15 420,0 13 325,1 13 523,4 15 119,9 16 238,0 Gross national income

Põhivara kulum 2 119,4 2 193,7 2 247,1 2 342,8 2 470,7 Consumption of fixed

capital

Netorahvatulu 13 300,6 11 131,4 11 276,3 12 777,1 13 767,3 Net national income

Välismaailmalt saadud

jooksvad siirded

307,0 431,7 540,0 575,4 450,6 Current transfers receivable

from the rest of the world

Välismaailmale

makstud jooksvad

siirded

222,7 207,8 240,5 274,2 298,2 Current transfers payable

to the rest of the world

Kasutatav kogutulu 15 504,3 13 549,0 13 822,9 15 421,0 16 390,5 Gross national disposable

income

Kasutatav netotulu 13 384,9 11 355,3 11 575,8 13 078,2 13 919,7 Net national disposable

income

Lõpptarbimiskulutused 12 025,2 10 521,0 10 489,2 11 264,5 12 142,8 Final consumption

expenditure

Kogusääst 3 479,1 3 028,0 3 333,7 4 156,6 4 247,7 Saving, gross

Netosääst 1 359,8 834,3 1 086,6 1 813,8 1 776,9 Saving, net

Välismaailmalt saadud

kapitalisiirded

210,2 482,8 373,1 483,1 563,4 Capital transfers receivable

from the rest of the world

Välismaailmale

makstud kapitalisiirded

9,2 1,0 6,0 4,3 3,6 Capital transfers payable to

the rest of the world

Kapitali kogumahutus

põhivarasse

4 865,7 2 539,3 2 900,9 3 949,1 4 696,4 Gross fixed capital

formation

Mittetoodetud

mittefinantsvara

soetamine miinus

realiseerimine

4,1 –0,5 –135,2 –189,2 –19,5 Acquisitions less disposals

of non-financial nonproduced

assets

Netolaenuandmine (+) /

netolaenuvõtmine (–)

–1 189,6 1 060,9 966,0 766,7 55,6 (sic! üe) Net lending (+) /

net borrowing (–)

D) Tabeli viimases reas näeme seda 2012 müstilist 0,06 miljardilist väljalaenamist – müstilist mitmes mõttes: a) arvrida näib tohutult ebastabiilne ja kuna on tegemist netoreaga siis tekkib küsimus kui suur lõppude lõpuks olla võiks selle 0,06 ligikaudsus ja seega peaks teada saama brutosid aga neid teada ei saa ja seega jääb arusaamatuks kuivõrd usaldusväärne üldse on väide välismaailma väljalaenamisest 2012 b) EP statistika ei näi taolist indikaatorit üldse spetsifitseerivat vaid tegeleb hoopis välisilma finantseerimisega meie rahvusliku majanduse poolt – ja seda 2012 suurusjärgu suuremas netomahus mis on ka siirdeliselt detailselt identifitseeritav ja ei tekita +/- küsitavusi üldsegi mitte c) ja kui nii siis mõistatuseks et miks Aastaraamat tegeleb pelgalt prügisummadega ja miks ei võiks ka eristada investeeringutes kodumaisesse majandusse panustatuta ning piiritaha – lõpuks võimaldaks see selgitada kodumaiseks kasutamiseks jääva rahvusliku tulu ja netotulu mahu  – mis eriti oluline selle tõttu ESA statistika järgi oli ettevõtete varades 2012 üle 14 miljardi euro jaotamata kasumeid (ehk viimatistel aastatel on selles mahus kasumeid jäänud maksustamatta ehk vähemasti paari miljardi jagu maksutulusid saamata) – aga ikkagi mõistatus jääb et kui suur osa nendest oli kodumaises paigutuses.

**************************************************************

*)  Eesti statistika aastaraamat. 2013. Statistical Yearbook of Estonia

ISSN 1406-1783
ISBN 978-9985-74-526-7

Kakskeelne: eesti ja inglise
Formaat B5. 436 lk
Ilmus: 26.07.2013: ESA kodulehelt Võrgust avatav

Advertisements

August 4, 2013 - Posted by | Uncategorized

No comments yet.

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Change )

Connecting to %s

%d bloggers like this: