Ülo Ennuste Economics

papers and articles in wordpress

NB – 2013kv2

NB:

Eurostati 14.VIII 13 Raport* EL27 liikmesriikide GDP 2013Kv2 reaalkasvutempodest on makroökonoomiliselt trendipõhine (puhastatud nii inflatsioonist kui ka sesoonsetest võngetest jne) ja Rapordi järgi esimesel poolaastal (Kv1+Kv2 kasvutempo alusel – muud makrokonteksti robustselt arvestades sest Kv2 finantsstatistika siiani suuresti puudub – arvestades neo-normaalsuse rakursist (majandusaktiivsuse lame tõus on normaalne nagu ka stabiilsuse ning tõerääkimise mehhanismide rangem disainimine – minu isiklik Krugman’i interpreteering) eriti Rootsi edukus (+0,5% esimesel poolaastal  + arvestades lisaks suhtkõrgemat GDP baasi pc** ning et tööhõive ületab kriisieelset 2008 ja majanduslik ebavõrdsus suhtmadal 2012 nagu inflatsioongi* ning jooksevkonto plussis jne) oli muljetavaldav koos Saksamaa (0,7% kuid madalamalt baasilt pc), Inglismaa ja Soome (0,9% kuid veelgi madalamalt baasilt kusjuures AIC järgi UK oli kõrgemal), Poola ja Leedu (+0,6% küll kuid suhtmadalalt tasemelt).

Eesti jääb sellest liigast välja oma -0,9%-ga (poolastal miinus domineerib – muide seda väga  madala baasi puhul kus see -0,9 kah suurt ei morjenda :=) kuid ka tööhõive on alla kriisieelset taset ning suhtkõrge inflatsioon ja mis veelgi olulisem — anomaalne tööjõu ja finantside väljavool (nt 2012 “investeeringute” väljavool ligemale 2,8 miljardit) – lõpuks majanduslik ebavõrdsus on reaalselt (sic! mitte ainult mõne üksiku valitud indikaatori järgi) ilmselt viimastel aastatel samuti süvenenud

Makroökonoomiliselt tõepoolest ei ole +0,3% korrigeeritud reaaltempo hinnang heterogeensete suure inertsiga Kolosside puhul nagu EA17 ja EL27 sugugi väheoluline – ning võimaldab antud olukorras (nt EA17 puhul 18 kuud oli see indikaator olnud punases) ekspertidele suure tõenäosusega väita et tegemist on trendilise nihkega (ekspertide seisukohalt siinkohal on küll Rapordi puuduseks on tempode hinnangute tõenäosuslike usalduspiiride avaldamata jätmine – ja veelgi suuremaks puuduseks et aluseks on ainul ühe äärmiselt väheusaldusväärse indikaatori GDP veelgi vähem usaldusväärne kasvutempo hinnang (ligikaudsete arvude jagatis oma veidrustega seoses baaside (saadud ligikaudsete arvude (nt deflaatorid jne) korrutiste alusel ning seda suurte baaside erinevustega riigiti)

Samas nn neo-normaalsuse alusel tuleks sisuliselt eeskätt eelistada kodumaiseks kasutuseks jäävat netorahvatulu pc + veel loomulikult tööhõive indikaatoreid ning aktuaalset individuaalset tarbimist AIC** (mille järgi Eesti oli 2012 EL27-s tagant kolmas) – ja samuti majanduslikku ebavõrdsust väga mitmest aspektist, lisaks jaehinna indeksit, sotsiaalkapitali muutu, teadusinvesteeringuid, jätkusuutlikkuse tõenäosust jne nagu et kui intensiivselt reformid ja nende disainud kulgevad ja kui aktiivselt rahvusliku teadmusruumi risustamise vastu võideldakse

Arusaadavalt et eeskätt rahandus-, äri- ja võimu-ringkondadele pakuks suuremat huvi hoopiski reaalkasvu asemel teada saada majandusaktiivsuse tõusust viimatises kvartalis – eeskätt GDP pc tõus jooksvates turuhindades (mida nemad saavad manipuleerida) ning sesoonsetes võngetes (mis suurendab riske ja spekulatsioonvõimalusi) ja lisaks tööhõive muute jne – kuid see ei olnud selle lühikese Rapordi eesmärk – kuid ka neid andmeid on värskelt saadaval eriti tuumikriikide kohta ning neid tuleb igal juhul GDP kasvutempode võrdluste interpreteerimisel avestada

Nt Rootsi Statistikast leiame ühe kokkuvõtva pisitabeli:

GDP: expenditure approach (ESA95) by type of use, current prices, SEK million by type of use and period

2012K2

2012K3

2012K4

2013K1

2013K2

GDP at market prices

915,092 865,094 922,778 874,201 927,640

Kus „K“ tähistab kvartalit ja millest näeme viimase kvartali tõusu eelmise suhtes üle 6% (sic! sic!) ning samast allikast leiame nt et ka tööhõive suurenes ning ületab kriisieelset.

PS: makroökonoomiliselt suure tõenäosusega selle positiivse trendi nihke taga kogu EL27 ulatusese on ilmsel suur roll eeskätt täiendavalt disainitud ja ka jõustatud stabiilsus ning preventsiooni mehhanismidel (nt ESM ja Euroopa Semester jne) – ning ilmselt känguvate liikmesriikide kurvas saatuses mängib eeskätt rolli äpardliku teadustühise majandusmudeli/majanduspoliitika teaduspõhine reformimatus – ja mitte see et mida nt manipuleerivad pangategelased ja muud slikerdavad magnaadid ning teadmustühised populistpolitikaanid-kambakraadid hämavad et süü on selles et „Rootsi, Saksamaa, Soome jne „hoolekanderiigid“** on suurtes majandusraskustes nt Eestiga võrreldes kus muide kah kapitalismi määr*** pidada häbiväärselt vähenema“ :=)

*)

http://epp.eurostat.ec.europa.eu/cache/ITY_PUBLIC/2-14082013-AP/EN/2-14082013-AP-EN.PDF

ja

http://epp.eurostat.ec.europa.eu/cache/ITY_PUBLIC/2-16082013-AP/EN/2-16082013-AP-EN.PDF

**) Eurostat:

GDP and Actual Individual Consumption per capita in PPS in 2012, EU27 = 100
GDP per capita AIC per capita (Ettevaatust: andmed on defleeritud  lokaaldeflaatoriga PPS mis nt soome/eesti näitude vahet vähendab ligemale kahekordselt võrreldes turuhindadega)
EU27 100 100
Euro area 108 106
Luxembourg 271 141
Austria 131 119
Ireland 129 98
Netherlands 128 112
Sweden 128 118
Denmark 125 115
Germany 121 121
Belgium 119 112
Finland 115 114
United Kingdom 110 120
France 108 113
Italy 98 97
Spain 97 93
Cyprus 91 94
Malta 86 85
Slovenia 82 79
Czech Republic 79 69
Slovakia 75 72
Greece 75 84
Portugal 75 77
Lithuania 70 74
Estonia 68 59
Poland 66 71
Hungary 66 61
Latvia 62 61
Romania 49 48
Bulgaria 47 49

Norway 195 138
Switzerland 160 133
Iceland 112 110
Croatia 61 59
Turkey 56 60
Montenegro 42 55
Former Yugoslav Rep. of Macedonia 35 40
Serbia 35 43
Albania 30 34
Bosnia and Herzegovina 28 36

***) Siinkohal tuleks meie eliidile meelde tuletada et kapitalismi on mitut klastri tüüpi (nt anglo-ameerika; põhjala, kontinentaalne, ladina-euroopa jne klastrid) – erinevate sega-mehhanismidega (nii turu kui ka direktiivsetega kombineeritult – ning resultaadina erineva majandusliku ebavõrdsuse ning heaolutasemega. Muideks kapitalismi utoopia (vt nt Nobelist  J. E. Meade – agatoopia) järgi ideaalses kapitalismis ei ole ei palkasid ega pensione ega lastetoetusi ega mingit lennukitelt raha laialipuistamist – kõik elavad kapitalistidena oma dividendidest sünnist surmani – ja keegi ei saa kunagi kurta et kapitalismi on riigis hakanud vähemaks jääma nagu parajast üks meie eriti kõrge pangategelane dotseerib.

Selge et Meade’i ideaalmudeli (vt Meade, J. E. (1989). Agatopia: The Economics of Partnership. Aberdeen University Press) jätkusuutlikkuseks peab see sisaldama äärmiselt keerukat koordineerimismehhanismi ehk teiste sõnadega paksu riiki ning väga tsiviliseeritud sootsiumi (nt laps saab  sündimisest peale riigi poolt kingitusena aktsiaportfelli ja perekond peab seda pühalikult jne). Muide Friedman tegi oma teooriate loomisel endale asja lihtsaks lähte eeldustega et riik hoolitseb tsiviliseeritult kõige väetite eest ning selleks maksustab rikkaid nii kõrgelt piirini kui nad on nõus maksma (muide Meade on oluliselt panustanud eeskätt nii majandusliitude kui ka rahvuslike segamajnduste majanduste sisemise tasakaalu teooriatesse – vt nt http://www.nobelprize.org/nobel_prizes/economic-sciences/laureates/1977/meade-lecture.html )

On kerge näha et kui Meade’i ja Fridman’i mudeleid tõlgendada asjatundmatult või manipuleeritult mingi  klike huvides nt eriti valimiskampaaniates asjatundmatu elektoraadi manipuleerimiseks – siis – on kerge täiesti vastutustundetult väita et kõige kõrgemal teoreetilisel tasemel ei olda ühte meelt kapitalismi mehhanismide küsimustes ning mehhanismide optimaalse disainimisega peavad hakkama tegelema teaduskeskuste ning ELi vastavate institutsioonide asemel (nt ESM&ES mehhanismid) hoopiski majandusliitude Meade’i teooriast (Amazon’is on parajasti müügil tema monograafiaid 10 lk ulatusega loetelus) ja mastaabiefektide ning riskide alal moodsate nt Phelps-Krugman’like makroteooriate alal täiesti ebakompetentsed jääkeldrid ning põhuküünid. Ja seda eeskätt hargmaiste pankade huvides tegutsevate nurgataguste doktorite „analüüside“ alusel ning kasvõi riigikohtute toetusel suveräänsuse määra maksimeerimiseks

Hea näide taolistest protsessidest on meil nt euro ja euro-ala kokkukukkumise nägemusarvamuste rahvuslikult vastutustundetust levitamisest (vastavalt sõnavabadusele) eeskätt kõlvatult ja rahvuslikult eksitavalt pankade/börside/kullakaupmeeste/jne huvides. Meie juhtivate eliitgeeniuste järgi pidid mõlemad kindla peale kokku kukkuma juba vähemalt poolteist aastat tagasi – kuid nägemuste produtseerimine jätkub ja jääb jätkuma sest manipuleerijate arvamuses on nende absoluutselt õigete prohvetluste nurjamises otseselt süüdi ainult nii kapitalismivaenulikud lumpensotsid kui ka neid sekundeerivad täiesti asjatundmatud Nobelistid

Ja alati tasub meeles pidada et kodumaise kogutoodangu juurdekasvu tempo on eriti kriisijärgse neo-normaalsuse mõistes sisuliselt pelgalt täiesti kolmanda sordi näit tegeliku kodumaise majandus-tõusu ning majandus-heaolu peegeldamises ning jätkusuulikkuse projitseerimisel – seda eriti äpardlike tõrgetega teadustühiste majandusmehhanismide poliitika praktiseerimisel (mis tingivad eeskätt majandusliku ebavõrdsuse tegelikku süvendamist ning nii anomaalse tööjõu väljarännet kui ka finantside slikerdamist piiritaha ning vaegstatistika tingimustes mis jätab tumedaks isegi et kui palju investeeringuid läheb piiritaha jne) ning ebakvaliteetses poliit-ökonoomiliselt manipuleeritud rahvuslikus teadmusstruktuuris mis suuresti sisaldab eneseupitamiseks meid toetavatele liikmesriikidele ja Nobelistidele kurjakuulutavaid eksitavaid kraaksatusi.

Advertisements

August 16, 2013 - Posted by | Uncategorized

No comments yet.

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Change )

Connecting to %s

%d bloggers like this: