Ülo Ennuste Economics

papers and articles in wordpress

Veidralt lähevad Maarjamaa rahandusprognostikas rahvuslikud kannatused kaduma

Veidralt lähevad Maarjamaa rahandusprognostikas rahvuslikud kannatused kaduma

Tõepoolest nt hiljuti EP avaldas statistilise teaviku 2012 maksebilansi kohta* milles selgesõnaliselt nt lk 11 kirjas ja arvuliselt tabelites et 2012 oli Eesti rahvuslik majandus muu maailma suhtes finantstoetaja nii netos kui brutos:

Muud investeeringud

Erinevalt eelnevatest aastatest kapitali negatiivne saldo 2012. aastal mõnevõrra aeglustus, moodus­tades kokku 630 mln eurot. Viimane on tingitud investeeringute nõuete suurenemisest ning seo­tud keskpanga tegevusega, mille hoiuste nõuete kasv viitab euroalasisestest tehingutest tulenevale finantskonto ülejäägile võrreldes jooksevkontoga.“

Seega ainuüksi selles kirjes on kirjas neto -0,6 mld eurot ning bruto ulatus juba peaaegu miinus kolme miljardini (sic! ligi pool eelarvet).

Makroökonoomilisest spektrist** sellised miinused maksebilansis võivad aga rahvuslikult tähendada korvamatuid kaotusi ja kannatusi nt: perekonnad kaotavad kodusid hargmaistele pankadele, pikaajalist töötust, tööjõud on sunnitud olulises osas väljamaale rändama sest rahvuslikku kapitali slikerdatakse sinna moodsaid töökohti looma ja seda isegi riigiettevõtete poolt, miinus kärbib ka kodumaiseid tõesti reaalseid (jaehinna indeksit arvestades mis meil kõrgem inflatsioonist) palkasid/dividende ning pensionite ning rahvuslikku majanduslikku heaolu jne.

Naljakal kombel aga äsjases RM suvises prognoosis ei ole õhkagi ei 2012 kahetsusväärsest finantside/investeeringute väljasiirdamisest ega et mis sellest rahvusvaheliselt häbiväärsest fenomenist 2013 ning edasi hakkab saama ning sellega kaasnevatest veelgi häbiväärsematest tagajärgedest kodumaisele heaolule (sh harimatusele ning rahvusliku teadmusruumi hägustamisele, tervishoiusüsteemi laadaplatsistamisele, kuritegevusele, narkomaaniale, prostitutsioonile jne). Samuti ei sõnagi jaehinna indeksist mis tegelikult reaalset majandusliku heaolu muutu mõõdaks.

Häbiväärsest eeskätt kahel põhjusel: esiteks Brüssel liikmesriikide rahadega toetab meie kiduraid investeeringuid ikkagi kodumaiseks otstarbeks, teiseks investeeringute välja slikerdamise üheks stimulaatoriks on rahvusvahelise kapitalituru konkurentsieeliste seisukohalt meie kõlvatu 0-kasumimaks (rahvuslikult lisaks veel ebaõiglane sest võimaldab varjatult suurendada majanduslikku ebavõrdsust ja keerab suuresti kasumite kokkukraapimisel kasutavad avalike taristute kulutamisega seotud amortisatsioonikulud lihtmaksumaksja kraesse jne).

Rahanduslikus suveprognoosis ei õhkagi sellest et palju siis tegelikult jääb nt 2013 kodumaiseks kasutamiseks rahvuslikku netotulu (NNI) ja kas see on suurem või väiksem 2012 mahust (kahjuks isegi RM (sic! R-rahandus) prognoosi Seletuskiri jääb ainult puhtalt primitiivse kitsa majandusprognoosi tasemele ja nt maksebilansi finantskonto poole üldse ei vaata – õigemini pigistab silmad kinni – ja jätab seega need probleemid rahanduses täiesti asjatundmatute literaatide ning politikaanide jne säutsuda-kraaksuda – eeskätt suures keenjuslikkuses irvitades nn Põjalaliku hoolekande riigi (makro termin on HeaoluRiik) teadmuspõhiste arendajate aadressil – Nobelistid kaasa arvatud).

Muideks eelöeldu paneb finantside aastatepikkuse anomaalse mahavaikitud väljavoolu tõttu paratamatult mõtlema et kuidas üldse laiemalt meil selle majandusliku heaolu prognostikaga lood on sest kuidas üldse raha jääb palkade tõstmiseks või dividendideks või barbaarse majandusliku ebavõrdsuse likvideerimiseks jne – sest imelikul kombel meil ka sotsiaalministeerium et tee üldse taolisi sotsiaalkallakuga prognoose vaid kui seda üldse mingil määral teevad siis ilmselt ainult RM ja EP ning MKM ei näi samuti üldse mitte midagi prognoosivat. Sõnaga – omavahel rahandusliku ja sotsiaalse evolutsiooni juhtimise värk on meil olematu – väljaspool vastavate ministrite kompetentsi igal juhul – ja Brüssel ega selle esindused siin teevad mugavalt endid üldse mitte midagi märkavat.

Õnneks on Eurostat (98/2013 – 19 June 2013) avaldanud 2012 kohta heaolu seisukohalt väga olulised näidud aktuaalse individuaalse tarbimise (AIC) suhtelise taseme kohta (EL27 on 100%) PPS eurodes (seega nii euro lokaalset ostujõudu arvestades kui ka palgataset) nt:

Eesti  59% (altpoolt kolmas)

Soome 114% (NB! Soomes kriisieelne heaolu ei langenud)

Rootsi 118% (ülevalt viies ehk nende rühmas)

Asi on selles et rahvusliku heaolu dünaamika küsimustes tuleb silmas pidada nii tihedamalt seotud naaberriikide tarbimise võrreldavaid tasemeid kui ka nende majandusaktiivsuste tõuse jne. Kuid Krugmanlikult mitte enam niivärd GDP kasvutempode komakohti ega ka suveräänvõla määrasid kui riik on maksujõuline – nt Kugman:

” So at this point, instead of where we are — with federal debt at 72 percent of GDP — we would have had federal debt at 76 percent of GDP. Does anyone seriously claim that this difference would have caused a fiscal crisis?” (vt eelmist postitust)

Viimase näidu kohta niipalju et 2013 GDP reaaljuurdekasvud elaniku kohta RM suvise prognoosi andmete alusel (seega 2013 Eesti kasvutempo +1,5%; ja parajasti oodatavalt Rootsi 1,2%; Soome 0,5%)  oleks tuh eurodes reaalselt (tabeli*** alusel) ligikaudselt järgmised majandusaktiivsuse (GDP juurdekasv ei pruugi olla kaugeltki seotud heaolu tõusuga) muudud:

Eesti  0,14 tuh eurot

Soome 0,16 tuh eurot

Rootsi  0,43 tuh eurot

Seega 2013 Eesti-Soome reaalne majandusaktiivsuse (GDP pc mõttes) lõhe praktiliselt ei peaks suurenema – kuid kahjuks Rootsi puhul seda parajasti ei saa väita – ennem tuleks hoiatada et „suurtes raskustes vaevleva sotsialistliku hoolekanderiigi“ Rootsi suhtes Maarjamaa kolgastumine jätkub.

Loomulikult riikidevaheliste heaolude muutude võrdlustes tuleb tingimata arvestada veel nii jätkusuutlikkuse prognoose, majanduslike ebavõrdsuste muute, tööjõu väljarännet, finantside väljavoolu – kuid nende näitajate võrdluste osas Eesti ei kuulu kaultki Rootsi-Soome heaolu liigasse – liiatigi näikse et Maarjamaal üldse institutsionaalselt taoliste sotsiaalse kallakuga indikaatorite prognoosimisega veel teaduspõhiselt ei tegeleta.

Viimase tõrvatilga lisab veel PMi 3.IX 13 lk 8 kus ministri ja tema meeskonna suhu pannakse rida prostaid valesid: “Praegu on hõive ministri sõnul buumiaja tasemel.” (Seletuskirja* järgi 30 000 võrra madalam); “Me oleme kriisist väljudes mitu aastat kasvanud üle oma potentsiaali.” (Seletusk. Joon 15 alusel täielik vale) jne.

Samal lk traditsiooniliselt valatakse Soome majandusareng üle panganduspoliitilise kaplumpenlikul tasemel sopaga jne – eeskätt et varjata et Soomes mingeid rahvuslikke kannatusi kriis ei põhjustanud erinevalt Eestist – ja – eriti et kohalikud hargmaised pangad slikerdavad Eestist kasumeid välja maksustamata kujul jne.

*) http://www.eestipank.ee/publikatsioon/maksebilansi-aastaraamat/2012/maksebilansi-aastaraamat-2012

ja

http://www.fin.ee/tanavu-aeglustunud-majanduskasv-kiireneb-jargmisel-aastal/

**) muide parajasti näib vähemasti erialase pressi ja ka bulvari oma raames kõige terasemalt ning teadmuspõhisemalt taolisi makroküsimusi käsitlevat Paul Krugman – vt nt:

http://krugman.blogs.nytimes.com/2013/08/31/the-arithmetic-of-fantasy-fiscal-policy/?smid=fb-share&_r=0

***) http://epp.eurostat.ec.europa.eu/tgm/refreshTableAction.do;jsessionid=9ea7d07e30e75a229342f3d14042b06ebe4a34eafca6.

e34MbxeSahmMa40LbNiMbxaMbNmPe0?tab=table&plugin=1&pcode=tsdec100&language=en

Advertisements

September 3, 2013 - Posted by | Uncategorized

No comments yet.

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Change )

Connecting to %s

%d bloggers like this: