Ülo Ennuste Economics

papers and articles in wordpress

Memo 15.IX 13

 

Memo 15.IX 13 (visand 18.IX)

NB! EL Komisjoni ja Eurostati teaduspõhise meta-GDP programmi „GDP and beyond“* progressist

Tõsi küll et juba Komisjoni maikuises prognoosis oli GDP indikaator troonilt revolutsiooniliselt tõugatud kolmandajärgu rolli umbes poolesaja makroökonoomilise olulise/kriteriaalse indikaatorite klastris (kahjuks olulised finantsindikaatorid selles siiski puuduvad ja neid tuleb otsida ECB kodulehelt) ja eriti ilmekalt see revolutsioon väljendub vastavas maikuise prognoosi lisas** (olen seda Lisa juba mitmeid kuid kümneid kordi blogis uloennuste.wordpress.com osundanud) – kuid nüüd eelmisel kuul paisati terve kaskaad täpsustavaid raporteid sotsiaalmeediasse koos vastavate sissejuhatustega (vt* lisaks arvukatele eelmistele alates aastast 2009 nt***, parajasti on järjekordselt ilmunud teadusajakirjas “Ecological Economics” asjakohane märkimisväärne analüüs, vt Lisa).

Eriti pani seda Memo kirjutama 14.IX 13 nähtu saatest „Euroopa majanduse tulevik“ (www.euroopaliit.ee) millest jäi mulje et saate kogu seltskond (alates korraldajatest ning eurovolinikest ja lõpetades aktiivse publikuga) on teadusalaselt täielikus minevikus – täiesti teadustühiselt räägitakse ikka eeskätt GDP kasvust ja mitte sõnagi meie autentsetest fataalsetest probleemidest (nt tööjõu väljaränne, finantside piiritaha slikerdamine, majandusliku ebavõrdsuse räige süvendamine, korruptsioon, kuritegevus, rahvusliku teadmusruumi partokraat-populistlik risustamine, regionaalne divergents EL Läänemere-Äärises, etnilise heterogeensuse probleemid – ja mis meile eriti oluline – praeguse majandusmudeli sub-optimaalsus ning majanduspoliitikate teadustühisus jne) – ja ei sõnagi neid probleeme produtseeriva teadustühise sotsiaalmudeli mehhanismide reformimise meetmetest. Küll aga Eesti kui kaanepoisi eeskujuks toomisest korrutati lamedalt.

Ei olda ilmselt siiani udutuhkagi (vabandust: poliitkorrektselt jäeti publikule hägusloogikat kasutades (nt kriis kuulub korraga nii positiivsete kui ka negatiivsete nähtuste hulka) mulje et sellest teaduspõhisest meta-GDP kontseptsioonist (kontseptsiooni autorite hulgas leidub kuulsamaid Nobeliste) ehk ELi arengu projitseeringute ning konjektuuride täiustamise protsessist ei tasu üldse rääkidagi (kuigi ka nendes tekstides leidub uudseid vihjeid Eesti  kuulumise kohta esimese viie hulka nt kriminaalsuselt :=).

Siiski Komisjoni käibedokumentides siiani ikkagi veel kahetsusväärselt oluliste indikaatorite hulgast puuduvad mitmed isegi kõige olulisemad finants-vood ja  -varad (eriti kahetsusväärne Eesti puhul sest näib et meie finantsstatistikat koguv EP tegeleb prognoosimise alal millegi pärast ainult sellega millega MKM peaks tegelema (eeskätt reaalsfääriga, v.a inflatsioon) ja seega finantssektori mitmete oluliste indikaatoritega ei tegele keegi sest ka RM vaatab sellest diskreetselt mööda (v.a jooksevkonto) – ning finantside kõlvatu slikerdamine/transfeerimine piiritaha suurtes mahtudes jätkub eeskätt maksustamata kasumite arvelt nn muude investeeringute petunimetuse all täies rahus edasi).

Kahetsusväärselt puuduvad siiani ka Komisjoni käibeindikaatorite hulgast ka mitmed sotsiaal-poliitiliselt olulised dimensioonid nagu majanduslik ebavõrdsus nii elanike rühmiti kui piirkonniti – samuti nagu olulisemate prospektiivsete reformide konteptsioonid (ka  meie sotsiaalministeerium ega valitsus ei näi nende probleemidega tegelevat ja seega oleme teadmusummikusse sattunud (isegi riigijuhid on nendes punktides teinud teadustühiseid hägusloogilisi avaldusi – mida on ka pressis üha sagedamini osundatud – eriti et meie juhtkonnale näivad rahvuslikud kannatused jäävat väljaspoole nende poliitkompetentsi olevateks tühiseks meta-makroökonoomilisteks prügiks – Nobelistide vingumiseks).

*) http://www.beyond-gdp.eu/

ja

http://epp.eurostat.ec.europa.eu/portal/page/portal/gdp_and_beyond/introduction

**) http://ec.europa.eu/economy_finance/publications/european_economy/2013/pdf/2013_05_03_stat_annex_en.pdf

***)

http://epp.eurostat.ec.europa.eu/portal/page/portal/gdp_and_beyond/documents/Stigliz_Sen_Fitoussi_report_14092009.pdf

http://ec.europa.eu/environment/enveco/pdf/SWD_2013_303.pdf

http://ec.europa.eu/environment/enveco/pdf/SWD_2013_303_annexes.pdf

Lisa

Ida Kubiszewski, Robert Costanza, Carol Franco, Philip Lawn, John Talberth, Tim Jackson, Camille Aylmer. 2013. “Beyond GDP: Measuring and achieving global genuine progress” – Ecological Economics 93 (2013) 57-68

Keywords:

Gross Domestic Product (GDP)

Genuine Progress Indicator (GPI)

Well-being

Happiness

Biocapacity

Ecological Footprint

Gini coefficients

Human Development Index (HDI)

Life Satisfaction

Beyond GDP

Global progress

Abstract (vabandan et täpsuse huvides esitan originaali keeles ingl – kuid sellest keelest mitmed tõlkeautomaadid teevad taolistest tekstidest ka päris talutavaid tõlkeid isegi e.k)

While global Gross Domestic Product (GDP) has increased more than three-fold since 1950, economic welfare, as estimated by the Genuine Progress Indicator (GPI), has actually decreased since 1978. We synthesized  estimates of GPI over the 1950–2003 time period for 17 countries for which GPI has been estimated. These 17 countries contain 53% of the global population and 59% of the global GDP. We compared GPI with Gross Domestic Product (GDP), Human Development Index (HDI), Ecological Footprint, Biocapacity, Gini coefficient, and Life Satisfaction scores. Results show a significant variation among these countries, but some major trends. We also estimated a global GPI/capita over the 1950–2003 period. Global GPI/capita peaked in 1978, about the same time that global Ecological Footprint exceeded global Biocapacity. Life Satisfaction in almost all countries has also not improved significantly since 1975. Globally, GPI/capita does not increase beyond a GDP/capita of around $7000/capita. If we distributed income more equitably around the planet, the current world GDP ($67 trillion/yr) could support 9.6 billion people at $7000/capita.While GPI is not the perfect economic welfare indicator, it is a far better approximation than GDP. Development policies need to shift to better account for real welfare and not merely GDP growth.

© 2013 Elsevier B.V. All rights reserved. 

PS:

Makroökonoomiliselt kõigi siin  osundatud tekstide järgi Eesti probleem parajasti ei ole kaugeltki mitte GDP tõstmine vaid majandusmehhanismi optimeerimine heaolu jätkusuutlikkuse taastamiseks.

Mis mõtet on GDP tõstmisel kui kui see olulises osas kohe piiritaha slikerdatakse/transfeeritakse ja selle tõttu veel tööjõud sinna takka järgi rändab et siin mitte kiratsema jääda ebaõiglases majanduslikus ebavõrdsuses. Liiatigi teadustühiste sotiaalmajanduse mehhanismide ning poliitikate puhul võib GDP mahtu paisutavad tooted ning teenused sisaldada isegi rahvuslikke kannatusi põhjustavaid komponente (nt eksternaalselt ja taristulikult ohtlikud transiidid, nt juristide mõttetud sõjakäigud Brüsselisse suhkrutrahvide asjus jne).

Teadusspektrist saab olla moraal ainult järgmine – viivitamatult kokku kutsuda Nobelistide tasemel sotsiaal-majanduse mehhanismide ning poliitikate teaduspõhise (mitte mingi populist koalitsioon-partokraatlik-vabakondlik) reformise komisjon (täpselt EL Komisjoni eeskujul***) Eestile vastava evolutsioon -institutsionaalse teaduspõhise komplektse reformiprogrammi kontseptsiooni disainimiseks – arvestades kõiki Eesti idiosünkraatiaid.

 

Advertisements

September 15, 2013 - Posted by | Uncategorized

No comments yet.

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Change )

Connecting to %s

%d bloggers like this: