Ülo Ennuste Economics

papers and articles in wordpress

Teise sordi kaanoni sabas

Teise sordi kaanoni sabas:  Erik S. Reinert. 2013. Euroopa Liidu perifeeria primitiviseerumine. Tähtsate teadmiste kaotsiminek. „Vikerkaar“ 7-8/2013 lk 78-94.
Õnneks on ajakirja samas  köites lk 174-5 Hardo Pajula vaatenurk „Teise seeria künnisel“ prof Reinert’i standardkreedole professori ühes varasemas tekstis:
„Professor Reinert rajab oma arutluskäigu järelproovitud võttele: konstrueerib õlgmehikese, omistab sellele terve rea naeruväärseid väiteid, nimetab selle neoliberalismiks ja lööb siis efektselt pikali.“
Aga sama mudelit kasutab Reinert ka pealkirjas osundatus – disainides TTÜs Ragnar Nurkse kateedris isegi suure daami põhust karikatuuri nimega Margaret Tatcher  – ja lööb siis madami elegantselt lausa J. Schumpeter’i loomingulise destruktiivsusega efektselt pikali …
Veelgi suuremaks õnneks on ka PM.ee 20.X 13 Arvamus veergudel Jüri Saar avaldanud oma rakursi osundatud artiklist – millele võiks iga asjatundja rahuga alla kirjutada – sellest lõike:
„ … Erik Reinert hoiab elus saksa ajaloolise majandusteaduse koolkonna vaimu, eelistades oma analüütilise raamistiku üles ehitada pigem XIX sajandi esimesel poolel tegutsenud Heinrich von Thüneni ja Friedrich Listi lähenemisele. Reinert kutsub üles tagasi pöörduma Mandri-Euroopa majandustraditsiooni juurde. … Ning Reinert ei soovi ainult uurida, vaid ka ette kirjutada ja kujundada, suunata ja otsustada teiste eest keskvalitsuse aktiivse majandustegevusse sekkumise kaudu. Kahetsusväärselt ei pea ta üleliigseks deklareerida, et globaliseerumine pigem suurendab kui vähendab vaesust, ega selgitada, millel see «muuseas» väide rajaneb, kuigi vastupidist demonstreerivatest uurimustest pole puudust (6) (7). …
…. Piirid arenenud ja areneva majanduse või erinevate meetmete vahel võivad küll Reinertile olla selged, kuid väljaspool kitsaid akadeemilisi ringkondi kipuvad isegi parimad algatused moonduma osalt teadmatusest ja teiselt poolt erinevate eelistuste, tõlgenduste ja väärtushinnangute tõttu millekski märksa ebameeldivamaks, korruptiivsemaks ja arengut pärssivamaks.
Reinertit ja tema võitluskaaslast Rainer Kattelit lugedes jääb mulje, nagu poleks majandusteaduses viimaste aastakümnete jooksul eriti midagi juhtunud, sest kuidas muidu seletada visa järjekindlusega lugejale esitletavat praeguse majandusteaduse karikatuuri? Võiks arvata nagu poleks Oliver Williamsoni, Elinor Ostromit, Edmund Phelpsi, Thomas Schellingit, Vernon Smithi, Daniel Kahnemani, Douglass Northi, Robert Fogelit, Ronald Coase’i, James Buchanani, Robert Lucast ja George Stiglerit Nobeli mälestuspreemiaga majandusteaduses tunnustatud ja nende looming on jäänud ilma igasuguse tähelepanuta, ehkki tegelikult on tegu teadlastega, kelle uurimustele on laialt ja ulatuslikult viidatud.“
Jääb ainult rõhutada ülalaloetletud väieid:
a) „Kahetsusväärselt … ega selgitada (Reinert), millel see „muuseas“ väide rajaneb,“ – muide iga teine lause Reinerti selles tekstis jätab seletamata millel need rajanevad nt:
„Euroopa on nüüd takerdunud düsfunktsionaalsesse majandusteooriasse …“; „Balti riigid sulgesid (sic! üe) oma rasketööstuse (sic! eeskätt vist ikka sõjatööstuse) ja saavutasid tugeva konkurentsieelise niisugustes tegevustes nagu metsaseente korjamine.“;  „ … Saksa majandusteooria visati koos Hitleri režiimi pesuveega minema,“ (saksa majandusteoorias oli kolmekümnendatel üheks sambaks Eestist pärit matemaatilise makro-ökonoomika ja –mehhanismide üks rajajaid Heinrich von Stackelberg – teda viidatakse siiani – eriti nn  „liidri mehhanismi printsiipi“ ning siiani tema eesti päritolu;a)      „Uusklassikalised printsiibid tungisid majanduspoliitikasse alles pärast Berliini müüri l989 ja – nagu me (koos Kattel’iga? üe) väidame … “ (taevane arm – nüüd paljud Nobelistid pööravad haudades ümber koos mam Tatcher’iga); jne jne

b)      Jüri Saar väga teraselt märgib „Reinertit ja tema võitluskaaslast Rainer Kattelit lugedes jääb mulje, nagu poleks majandusteaduses viimaste aastakümnete jooksul eriti midagi juhtunud,“ – tõepoolest – Reinert-Kattel’i jaoks polegi midagi muutunud sest Schumpeter’i teise-kolmanda sordi äpardlikku „loomingulise destruktsiooni“ printsiipi pole tõesti juba kolmveerand sajandit vähemalt mitte ükski Nobelist püüdnud putitada – tänapäeva moodsa heterodokse makro-sotsiaal-majandus-küberneetika peavoolu suunad on konstruktiivsed: eeskätt institutsioonide ja makromehhanismide evolutsiooni stohhastilise mänguteoreetilise disaini alal ja eeskätt stabiliseerivate ning heaolu kriise preventeerivate Bayes’like institutsioonide alal (nt vt eeskätt Edvard Phelps’i ja Paul Krugman’i monograafiaid ning tulemustena nt teaduspõhised ESM ja Euroopa Semestri mehhanisme) – loomulikult ka ametis mehhanismide disainiga mis välistaks rahvuslike makroteadmusruumide populistliku risustamise nt teise-kolmanda järgu hägusloogiliste kaanonitega (muide prof Reinert on permanentselt olnud varustatud Eesti teadusgrantidega – vt ETIS.ee – sest miks mitte kui ta Krugman’i ei osunda – on kohati Eesti suhtes Krugman’iga deskriptiivselt samadel tõsiteaduslikel seisukohtadel nt lk 83: „ … Eesti Euroopas üks halvima sissetulekujaotusega riike, mille demograafiline areng (sic! ilmselt vihjatult et suuresti tingitud suurest majanduslikust ebavõrdsusest, üe) vihjab, et 2050. aastaks on praegune rahvaarv kahanenud poole peale. … kahjuks … (ikkagi püütakse) kujutada Eestit Euroopa täieliku eduloona.“ – kuid ei midagi konstruktiivset erinevalt Krugman’ist).

Remark: „Tähtsate teadmiste kaotsimineku“  küsimuses – ehk tarkusteradest globaalses digi-põhukuhjasTõepoolest IKT-ajastul on suur häda et nii rahvuslikke kui ka globaalseid teadmusstruktuure risustatakse ja hägustatakse ning luftitakse väga mitmel moel ning põhjusel järjest intensiivsemalt – ja seega tõsiteaduslikke teadmusterakesi saab tõesti olema järjest keerukam üles leida – kuigi ka neid luuakse järjest rohkem ja üha tähtsamaid (vt nt asjakohase kirjanduse ühte loetelu uurimusest:

Ennuste, Ü. 2008. Synthetic Conceptions of Implementing Mechanisms Design for Public Socio-Economic Information Structure: Illustrative Estonian Examples.  – Socio-economic and institutional environment: harmonisation in the EU countries of Baltic Sea Rim. Tallinn University of Technology, 9 – 39 http://www.ies.ee/iesp/No4/Ennuste.pdf )

Antud juhul ühe uue risustamiskirsi leiame nt lk 83:

„Koos eesti kolleegi professor Rainer Katteliga oleme püüdnud luua regionaalse ebavõrdsuse jämedakoelist indeksit. Võttes aluseks 100 ruutmeetrise kesklinnakorteri kuurendi, mõõtsime me kaugust piirkonnani, kus sama raha eest saaks osta terve maja. Norras ulatub selle „kuurendist täisomandini indeksi“ piir kuskile 2000 km taha Oslost Vardosse Põhja-Jäämere ääres. Eestis on see kaugus vähem kui 100 km Tallinnast.“

–          Kõige naljakam et selline keenjuslikkus on produtseeritud e-kõrgtehnoogilise vaese riigikese pealinna ümbruse 100 km raadiuse sees ja samas avaldatud rahvusliku teadmusruumi veelgi suuremaks solimiseks – ja kõik väga vaese maksumaksja raha eest – ning veelgi naljakam et üks autoritest on globaalkuulsa  nn Vaneki-Reineriti efekti ühe ropprikkast riigist professori poolt (efekt: kui kaks riiki milleski integreeruvad siis ohvriks on vaesem).

Advertisements

October 31, 2013 - Posted by | Uncategorized

No comments yet.

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Change )

Connecting to %s

%d bloggers like this: