Ülo Ennuste Economics

papers and articles in wordpress

Kiri 17.XI 13

Hägus-kesine pressiteade Eesti Pangalt*)

Pressiteates jääb hägusaks:

a)      Kas tegu on hõive kasvuga kodumaises majanduses (residentidest ettevõtetes) või rahvuslikus majanduses (residentidest elanike hulgas kes võivad olla hõivatud ka piiritaga ja seda  mitmes positsioonis mis erinevalt mõjutavad kodumaise majanduspotentsiaali taset) – muideks ESA Rahvamajanduse rubriigi kõrvaltabelid teevad seda eristust (kuid III kv 13 veel on tühi)

b)      Mis loogika alusel järeldub et kui Statistika hakkab ümber hindama statistilist tööjõu olemit seoses väljarände arvestamisega (seega elanikkonna ning kodumaise tööjõu vähenemist tagasivaates) – et siis retrospektiivselt statistiline hõive (mitte selle määr) kahaneb – kas siis nt II kv 13 hõive statistiline hinnang ei olegi faktiline vaid tinglik ja sõltuv arvestuslikust elanike arvust – ja kuidas siis?

c)       Mis loogika see on –

 „Mitu kvartalit väldanud kesise majanduskasvu ja kiire palgakasvu taustal on hõive kahanemine ootuspärane. Tööjõukulude ennakkasv ei saa  pikalt kesta ja sellega kaasneb tihti töötajate arvu või palga kohandumine. Eelolevate kvartalite hõive areng sõltub seega palkade ja tööaja paindlikkusest. Hõive laiaulatuslik vähenemine pole siiski tõenäoline.“

–          1) kuskohal on reaalselt „kiire palgakasv“ kõrge inflatsiooni ja veelgi oluliselt kõrgema jaehinna indeksi taustal? – ning tööjõukulude kasv on hoopiski suuresti tingitud tööjõu maksudest mis meil suhtkõrged 2) miks ei ole hõive laiaulatuslik vähenemine siiski EP arvates edaspidi isegi „tõenäoline“ – kui EP ise peab parajasti järjekindlat väga tõenäoliseks palgakärbete poliitika otstarbekohasust kui inflatsiooni ohjeldamise mugavat meedet EP jaoks (tulgu peale seda kasvõi veeuputus :=)

*) Kesine majanduskasv vähendas hõivet

4.11.2013

Statistikaameti hinnangul aeglustus kolmandas kvartalis hõive aastakasv 1,1%ni. Kuna sel aastal ei ole hinnangus arvestatud rände ja rahvastiku vanusestruktuuri muutusest tingitud tööealise elanikkonna vähenemisega, siis hõive aastavõrdluses tõenäoliselt kahanes. Kui võtta arvesse hooajalised tegurid, kahanes hõive ka eelmise kvartaliga võrreldes.

Mitu kvartalit väldanud kesise majanduskasvu ja kiire palgakasvu taustal on hõive kahanemine ootuspärane. Tööjõukulude ennakkasv ei saa  pikalt kesta ja sellega kaasneb tihti töötajate arvu või palga kohandumine. Eelolevate kvartalite hõive areng sõltub seega palkade ja tööaja paindlikkusest. Hõive laiaulatuslik vähenemine pole siiski tõenäoline. Eksportturgude elavnemine aitab järk-järgult kiirendada ka Eesti majanduskasvu ja võimaldab tööjõudu taas tõhusamalt rakendada.

Lisateave:
Ingrid Mitt
Avalike suhete allosakond
Tel: 668 0965, 512 6843
E-post: 
ingrid.mitt@eestipank.ee
Meediapäringud: 
press@eestipank.ee

P.P.: Vastus Eesti Pangalt

Kellelt:   Gerli Taniloo <Gerli.Taniloo@eestipank.ee>
 
 
Kellele:   <ylo.ennuste@mail.ee>
 
 
Kuupäev:   19.11.2013 11:07:20
 
Pealkiri:   FW: Saadan uue versiooni Ingridi parandustega!
 
 
 

Austatud hr EnnusteAlljÃ

tänan Teid saadetud kirja ja küsimuste eest. ¤rgnevalt vahendan Teile Eesti Panga majanduspoliitika ja –prognoosi allosakonna juhtivspetsialisti Orsolya Soosaare vastused:

a) Nii Statistikaameti kvartaalsed pressiteated tööturu statistika avaldamisel kui ka Eesti Panga kommentaarid käivad residendist elanike hõive ja tööpuuduse kohta. Hõive residendist tootmisüksustes avaldatakse mõnevõrra hiljem koos detailse SKP statistikaga. Kahe näitaja erinevuseks on ajateenijad, kes on esimesel juhul mitteaktiivsed, teisel juhul hõivatud, ja välismaal töötavad residendid. Viimased sisalduvad ainult residentide hõives.

b) Kasutatavast rahvaarvust sõltuvad tõepoolest hõive ja ka kõik Eesti Tööjõu-uuringu (ETU) põhjal saadud tasemenäitajate hinnangud,  sest ETU on valimuuring, mille tulemusi laiendatakse rahvaarvule. Eelmises kommentaaris Statistikaamet selgitab: ” 2012. ja 2013. aasta hinnangute arvutamisel on eelnevate perioodidega võrreldavuse tagamiseks kasutatud Statistikaameti avaldatud arvestuslikku rahvaarvu 01.01.2012 seisuga, mida ei ole korrigeeritud 2011. aasta rahva ja eluruumide loenduse andmetega. Tööjõu-uuringu 2000.–2013. aasta andmed täpsustatakse pärast kahe loenduse vahele jäävate aastate rahvaarvude korrigeerimist ja avaldatakse 2014. aasta I kvartalis.”

c) Kommentaaris on palka vaadeldud pigem ettevõtte seisukohalt ehk tööjõukuluna. II kvartalis ulatus tarbijahinnaindeksiga (THI) korrigeeritud keskmise brutokuupalga aastakasv 4,4%ni, samas kui majanduse reaalkasv oli 1,1%. See tähendab, et tööjõukulud toodanguühiku kohta on kasvanud. Tööjõu ühikukulu kasv toob endaga kaasa kasumimarginaali vähenemise, ja et kapital on mobiilne tootmissisend, siis marginaal väga pikalt kahaneda ei saa. Seepärast oli hõive langus II kvartalis ootuspärane.

Suurt hõive langust ei pea me tõenäoliseks seetõttu, et ennakindikaatorite põhjal (nt kindlustundeindikaatorid, SKP kiirhinnangud) ootame välisnõudluse taastumist ehk me n-ö kasvame probleemist välja. Kas ühiskonna heaolu seisukohalt on parem paindlik palk või hõive, sõltub loomulikult hindaja eelistustest. Tavaliselt peetakse paremaks palkade paindlikkust ja sellega koos väiksemat hõive kõikumist, sest sellisel juhul jaotuvad majanduse kohandumise kulud ühiskonna liikmete vahel ühtlasemalt.

Heade soovidega,

Gerli Taniloo

Eesti Pank

 

P.P.S.: Vastus EP-le 20.XI 13 10:30

Kahjuks saabus Teie kiri kodeeritud kujul – kuid niipalju sain siiski aru et Teie peamine makroökonoomiline ebakometentsus on selles et Teie oma reaalpalga/tööjõukulu arvestustes eksitavalt ei võta arvesse meie palkade suhtsügavat kriisisüvist: eksitavalt et käsitlete lühiajalises mõttes prospektiivseid probleeme nagu et “selline palgatõus ei saa jätkuda” ja las tööjõud kohanegu (rännaku aga Soome) täiesti ebakompetentselt.

Muideks Eurostati järgi:

http://epp.eurostat.ec.europa.eu/tgm/table.do?tab=table&init=1&language=en&pcode=teilm140&plugin=1

järgi on 2008 tasemega võrreldes meie palgad 2013Q2 tõusnud 114% mis jääb kõvasti alla inflatsiooni tõusule sellel perioodil – seega meie reaalpalgad jäävad kriisieelsele 2008 tasemele ikka veel märgatavalt alla – samas kui nt Soomes reaalpalgad kriisis praktiliselt ei langenud.

Edu edasiöppimiseks – Ülo Ennuste

Advertisements

November 17, 2013 - Posted by | Uncategorized

No comments yet.

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Change )

Connecting to %s

%d bloggers like this: