Ülo Ennuste Economics

papers and articles in wordpress

memovisand

Visand 23.XI 13

Memo 21.XI 13: kõigile keda palgad/hõive/jätkusuutlikkus  puudutavad

Kas Eesti Panga mõningatest tekstidest ei õhka üha enam kopitanud Krugman’i (et mitte öelda Keynes’i) eelset hägusloogilist dogmaatikat nagu tuleks meil praegu ratsionaalselt püüda reaalpalga tõusu hillitseda nii et tase jääks ilmselt allpoole kriisieelset (st alla 2007 taset) – või/ja talitseda justkui tööhõive tõusu nii et see jääks alla kriisieelsele? Seejuures vastutustundetult vaadates mööda nt kasumite slikerdamisest piiritaha maksustamata kujul ning tööjõu fataalsest väljarändest – seda kõike aegunud dogmade spektrist ilma meie suhträngast kriisist õppetunde võtmata.

Tõepoolest – nt EP Kodulehelt Pressiteade 4.XI 20013 (koopia):

Kesine majanduskasv vähendas hõivet

Statistikaameti hinnangul aeglustus kolmandas kvartalis hõive aastakasv 1,1%ni. Kuna sel aastal ei ole hinnangus arvestatud rände ja rahvastiku vanusestruktuuri muutusest tingitud tööealise elanikkonna vähenemisega, siis hõive aastavõrdluses tõenäoliselt kahanes. Kui võtta arvesse hooajalised tegurid, kahanes hõive ka eelmise kvartaliga võrreldes.

Mitu kvartalit väldanud kesise majanduskasvu ja kiire palgakasvu taustal on hõive kahanemine ootuspärane. Tööjõukulude ennakkasv ei saa  pikalt kesta ja sellega kaasneb tihti töötajate arvu või palga kohandumine. Eelolevate kvartalite hõive areng sõltub seega palkade ja tööaja paindlikkusest. Hõive laiaulatuslik vähenemine pole siiski tõenäoline. Eksportturgude elavnemine aitab järk-järgult kiirendada ka Eesti majanduskasvu ja võimaldab tööjõudu taas tõhusamalt rakendada.

Lisateave:
Ingrid Mitt
Avalike suhete allosakond
Tel: 668 0965, 512 6843
E-post: 
ingrid.mitt@eestipank.ee
Meediapäringud: 
press@eestipank.ee

P.S.: Vastus minu tagasihoidlikule meediapäringule selle Pressiteate kohta Eesti Pangalt:

Kellelt: Gerli Taniloo <Gerli.Taniloo@eestipank.ee>
Kellele: <ylo.ennuste@mail.ee>
Kuupäev: 19.11.2013 11:07:20
Pealkiri: FW: Saadan uue versiooni Ingridi parandustega!
Austatud hr EnnusteAlljÃtänan Teid saadetud kirja ja küsimuste eest. ¤rgnevalt vahendan Teile Eesti Panga majanduspoliitika ja –prognoosi allosakonna juhtivspetsialisti Orsolya Soosaare vastused:a) Nii Statistikaameti kvartaalsed pressiteated tööturu statistika avaldamisel kui ka Eesti Panga kommentaarid käivad residendist elanike hõive ja tööpuuduse kohta. Hõive residendist tootmisüksustes avaldatakse mõnevõrra hiljem koos detailse SKP statistikaga. Kahe .näitaja erinevuseks on ajateenijad, kes on esimesel juhul mitteaktiivsed, teisel juhul hõivatud, ja välismaal töötavad entide hõives. ….

P.P.S.: Hägususe leevendamise huvides lisan kogu EP 19.XI 13 vastuse teksti dekrüpteeritult (sõltumatu kompetentse kolmanda isiku poolt)

„ … Tänan Teid Saadetud kirja ja küsimuste eest.

Alljärgnevalt vahendan Teile Eesti Panga majanduspoliitika ja -prognoosi allosakonna juhtivspetsialisti Orsolya Soosaare vastused:

a) Nii Statistikaameti kvartaalsed pressiteated tööturu statistika avaldamisel kui ka Eesti Panga kommentaarid käivad residendist elanike hõive ja tööpuuduse kohta. Hõive residendist tootmisüksustes avaldatakse mõnevõrra hiljem koos detailse SKP statistikaga. Kahe näitaja erinevuseks on ajateenijad, kes on esimesel juhul mitteaktiivsed, teisel juhul hõivatud, ja välismaal töötavad residendid. Viimased sisalduvad ainult residentide hõives.

b) Kasutatavast rahvaarvust sõltuvad tõepoolest hõive ja ka kõik Eesti Tööjõu-uuringu (ETU) põhjal saadud tasemenäitajate hinnangud, sest ETU on valimuuring, mille tulemusi laiendatakse rahvaarvule. Eelmises kommentaaris Statistikaamet selgitab: ” 2012. ja 2013. aasta hinnangute arvutamisel on eelnevate perioodidega võrreldavuse tagamiseks kasutatud Statistikaameti avaldatud arvestuslikku rahvaarvu 01.01.2012 seisuga, mida ei ole korrigeeritud 2011. aasta rahva ja eluruumide loenduse andmetega. Tööjõu-uuringu 2000.- 2013. aasta andmed täpsustatakse pärast kahe loenduse vahele jäävate aastate rahvaarvude korrigeerimist ja avaldatakse 2014. aasta I kvartalis.”

c) Kommentaaris on palka vaadeldud pigem ettevõtte seisukohalt ehk tööjõukuluna. II kvartalis ulatus tarbijahinnaindeksiga (THI) korrigeeritud keskmise brutokuupalga aastakasv 4,4%ni, samas kui majanduse reaalkasv oli 1,1%. See tähendab, et tööjõukulud toodanguühiku kohta on kasvanud. Tööjõuühikukulu kasv toob endaga kaasa kasumimarginaali vähenemise, ja et kapital on mobiilne tootmissisend, siis marginaal väga pikalt kahaneda ei saa. Seepärast oli hõive langus II kvartalis ootuspärane.

Suurt hõive langust ei pea me tõenäoliseks seetõttu, et ennakindikaatorite põhjal (nt kindlustundeindikaatorid, SKP kiirhinnangud) ootame välisnõudluse taastumist ehk meile näib? – kasvame probleemist välja. Kas ühiskonna heaolu seisukohalt on parem paindlik palk või hõive, sõltub loomulikult hindaja eelistustest. Tavaliselt peetakse paremaks palkade paindlikkust ja sellega koos väiksemat hõive kõikumist, sest sellisel juhul jaotuvad majanduse kohandumise kulud ühiskonna liikmete vahel ühtlasemalt.

Heade soovidega,

Gerli Taniloo

Eesti Pank“

P.P.P.S.: näib et
EP makroökonoomiline ebakompetentsus seisneb eeskätt selle kaasuse puhul et (a) 2013Q2 aastakasve tõlgendatakse ekslikult väljaspool sellele eelnenud 2008-10 sügava majanduslanguse konteksti ehk anti Krugman’likult – tõepoolest – selle 2013Q2 aastase reaalpalga 4,4% juurdekasvu juures ei tohi unustada et reaalpalk jäi meil 2013Q2 ilmselt ikkagi madalamaks nii 2007 tasemest kui ka ilmselt isegi 2008 tasemest – kusjuures samas ka majanduslik ebavõrdsus  süvenes sellel perioodil (b) ära ei tohi unustada et mitte ainult kapital ei ole mobiilne (muide kasumite marginaliseerumise väide Vastuses näib samuti kahtlasena/manipulatsioonina – kui ei mõelda kodumaiseks kasutamiseks jäävaid kasumeid) vaid veelgi mobiilsem väljarände mõttes on meie tööjõud – eriti arvestades et Soomes kriisi perioodil praktiliselt ei reaalpalgad ega hõive ei langenud rääkimata majandusliku ebavõrdsuse süvenemisest ning elanike arv suurenes (c) Vastuse tekstist jääb ikkagi hägusaks kuhu statistilisse rubriiki kuulub nt piiritaha pendeldav tööjõud või kuidas nt 2013Q2 hõive mahu hinnangut peaks eelseisev elanike arvu hinnangu korrigeerimine mõjutama (d) üldisemalt aga EP makroökonoomiline asjatundmatus (koos RMiga) näib seisnevat täiesti kõlvatus möödahiilimises häbiväärsest protsessist kuidas sahkerdatakse piiritaha miljardeid-miljardeid – eeskätt  maksustamata kasumeid – et ei taibata et anomaalsetes tingimustes (liikmesriikidega võrreldes suhtsügav kriis alles leevendumas,  suhtkõrge ebaõiglane inflatsioon, äpardlik regresseeruv maksusüsteem koos konfiskeerivate kõrginflatsiooniliste maksudega, kapitalide ja tööjõu lekkimine piiritaha suhtsuur süvenev majanduslik ebavõrdsus nii elanike rühmiti kui piirkonniti ning anomaalne etniline heterogeensus/polirisatsioon jne) pluss suured anomaalsed määramatused – nendes tingimustes nii tööjõu kui kapitali täiesti vaba liikumise dogmadega kinnisilmi mängimine rahvusvaheliselt on täielik destruktsioon nii kodumaise nõudluse kui ka palkade ning  sotsiaalkapitali + õigluse suhtes – rahvuslikust jätkusuutlikkusest rääkimata  (vt nt Krugman’i viimatisi monograafiaid) (e) muideks kriisi õppetunde  arvestades nn neo-normaalse makroökonoomika rakursist mis seab esiplaanile nii hõive kui ka finantsvoogude stabiilsuse mehhanismide optimaalse disainimise (nt ESM mehhanism kui ka rahvuslike kasumimaksustamise mehhanismide harmoneerimise kavasid jne) ning rahvusliku  heaolu harmoniseerimise ja jätksuutlikkuse  – selles moodsas teadmusruumis ei ole enam primaarsed ei ekspordimahud ega GDP kasvunäidud nagu selles Pressiteates vaid eeskätt pikemaajalise tähendusega indikaatorid (vt nt Eurostati memo 13.XI http://epp.eurostat.ec.europa.eu/cache/ITY_PUBLIC/2-13112013-BP/EN/2-13112013-BP-EN.PDF + EL Komisjoni viimatiste teaduspõhiste prognooside köögipoolseid statistikalisasid ligemale poolesaja kriteriaalse makroindikaatoriga – vt http://ec.europa.eu/economy_finance/publications/european_economy/2013/pdf/2013_05_03_stat_annex_en.pdf  ka: http://tr.ebrd.com/tr13/images/downloads/357_TR2013.pdf  – seda viimast eriti sadadele teadusuuringutele tuginevalt normaalteaduspõhiselt rahvuslike institutsioonide/mehhanismide rekonstrueerimise alal – eriti rahvuslike teadmusstruktuuride tõerääkimise mehhanismide arendamisel moodsa sotsiaalküberneetilise kommunikatsiooni teooria printsiipide kohaseks: normaalne on sootsiumi teavitada süsteemi anomaalsustest; muideks viidetest Eesti kohta niipalju uudist et ülikoolide kvaliteet on suhtvilets ja ilmselt võimu- ja raha-eliidi puhul kompetentsi kvaliteet samuti – vt nt lisaks:  http://www.ies.ee/iesp/No4/Ennuste.pdf ).

Advertisements

November 21, 2013 - Posted by | Uncategorized

No comments yet.

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Change )

Connecting to %s

%d bloggers like this: