Ülo Ennuste Economics

papers and articles in wordpress

“niisiis, ärgakem”

Niisiis, ärgakem – ja märgakem et kõige olulisem on rahvusliku heaolu jätkusuutlikkus

Tõepoolest – Krugman’liku neo-normaalsuse (kriisiga rahvastele kaelatõmmatud kannatuste õppetunde arvestades) kiiluvees on ka EL Komisjonil parajasti käsil nn Meta GDP Agenda* mille üks põhikontseptsioone seisneb sellest et mitte GDP ning ekspordi kasvuindikaatorid ei ole rahvuslike majanduste peamisteks arengukriteeriumideks – vaid et olulisemad on tähtsuse tõusu järigi nt:

Rahvuslike Tulude (eriti Netotulude, Eurostatis NNI) – Eratarbimine – Hõive – Majanduspotentsiaali Trend – Aktuaalse Individuaalse Konsumptsiooni (Eurostat AIC) – Tõelise Progressi(GPI)** – … – Rahvusliku Heaolu Jätkusuutlikkus – jne olekute ning dünaamika/evolutsiooni indikaatorid (heaolu faktorite hulka kuuluvad eeskätt nt sotsiaal-majanduslik ebavõrdsus nii elanike rühmiti kui ka piirkonniti (OECD), korruptsioon (Taagepera), rahvusliku teadmusruumi partokraatlik ning plutokraatlik populistlik hägustatus (Krugman), majanduspotentsiaali trend, tööjõu väljaränne, vaesusriski süvenemine (Karis), majandusmehhanismi lünklikkus ning teadustühisus ning maksupettused ning kasumite maksustamata slikerdamised piiritaha mis võimaldatud meie makuseaduste käpardlikkusest(EL Komisjon) ning hargmaiste pankade moraalitu ahnuse järelvalve jõuetusest (Malmastein PM 6.I i4)  jne).

Siinkohal on vaja õiendada et kasutan Eurostati standardseid akronüüme ja nendele vastavaid e.k mittehägusain termineid. Seega mitte parajasti kehtivaid e.k standardseid hägustermineid et mitte öelda et Orwell’ikku NewSpeak ja DoubleThink segu. Ilmselt nt rahvusvaheline standardne „ kodumaine kogutoodang“ asendati Orwell’iku „sisemaisega“ et mitte ärritada Keskkomiteed selliste mittevene/kommunistide päraste terminitega „kodumaa“ või „rahvuslik“ – muide PMis 6.I 14 lk 11 arendatakse termin „sisemaine kogutoodang“ absurdiks nii et kirjutatakse nt „maailma sisemajanduse kogutoodang“ – taevane arm – kus on siis Maailma märkimisväärne välismajandus – Kas Kuupeal? Ning “mehhanism” küberneetilises mõttes nagu nt ESM ja Euroopa Semester jne.

Tõsiselt rääkides – on rahvuslike majanduste liitudes nagu ELis äärmiselt oluline eristada just Rahvuslikke Tulusid ja eriti Netos (NNI): vaadake nt mingis variandis RB-Kompleksi rajamine võib ju küll nt olla täiesti ratsionaalne kas kogu ELi või Baltikumi kontekstis (nt Briti firma AECOMi uuringus milles siiski ilmselt puudub nt käsitlus sellest kuivõrd see projekt võib Eesti majandusstruktuuri kallutada teadusvaegsema arengu ning suurema vaesusriski suunas (sest Eestis puudub kasumimaks)) – kuid samas võib taoline variant olla siiski täiesti sobimatu või laastv mõnegi liikmesriigi NNI suhtes – või veelgi hullem olla mutileeriv rahvusliku heaolu jätkusuutlikkuse kontekstis.
Nt kui RB on suuresti kavandatud venetransiidi kaardile – siis sellega kaasnevad meie majandusele tohutud poliitilised ning ärikultuurilised riskid – lisaks suhtelistele vaesusriskidele ning rahvusliku majanduse teadusmahukuse köndistamisele – lisaks riskid konkurentsivõime kängumisele nt hollandi tõve läbi ülisuurte rahvusvaheliste projektide realiseerimisel (vt Wikipedia “Dutch Decise” + samast Rybczynski theorem).

Moraal: rahvuslikus tillumajanduses suurte rahvusvaheliste projektide disainimisel tuleb neid teadusloogiliselt analüüsida laial teaduspõhisel rahvuslikul arengustsenaariumi taustal komplekselt nii reaal-finants-majanduslikult kui ka institutsionaalselt– seda meil tingimata rahvusvaheliselt tunnustatud teaduskeskuste/professuuride poolt (seda meie teadusadministraatorite politiseerituse tõttu mis on tinginud rahvuslike sõltumatute sotsiaalküberneetiliste uurimiskeskuste olematuse) – heaks eeskujuks võiks sellisele mõistuspärasele riigimehelikule käitumisele olla parajasti Soome Valitsus ja ka EBRD*** ning nt üheks analüüsi mudeliks võiks kaaluda institutsionaalset optimumudelit****  – sest taoline käsitlus võimaldab selgitada et milliseid mehhanismi reforme oleks vaja teha et lokaalselt küsitava väärtusega projekt osutuks rahvuslikult efektiivseks – seega viivitamatult kõlvatu 0-kasumimaks likvideerida :=).

*) http://epp.eurostat.ec.europa.eu/portal/page/portal/gdp_and_beyond/introduction
**) Ida Kubiszewski, Robert Costanza, Carol Franco, Philip Lawn, John Talberth, Tim Jackson, Camille Aylmer. 2013. “Beyond GDP: Measuring and achieving global genuine progress” – Ecological Economics 93 (2013) 57-68

Abstract

While global Gross Domestic Product (GDP) has increased more than three-fold since 1950, economic welfare, as estimated by the Genuine Progress Indicator (GPI), has actually decreased since 1978. We synthesized estimates of GPI over the 1950–2003 time period for 17 countries for which GPI has been estimated. These 17 countries contain 53% of the global population and 59% of the global GDP. We compared GPI with Gross Domestic Product (GDP), Human Development Index (HDI), Ecological Footprint, Biocapacity, Gini coefficient, and Life Satisfaction scores. Results show a significant variation among these countries, but some major trends. We also estimated a global GPI/capita over the 1950–2003 period. Global GPI/capita peaked in 1978, about the same time that global Ecological Footprint exceeded global Biocapacity. Life Satisfaction in almost all countries has also not improved significantly since 1975. Globally, GPI/capita does not increase beyond a GDP/capita of around $7000/capita. If we distributed income more equitably around the planet, the current world GDP ($67 trillion/yr) could support 9.6 billion people at $7000/capita.While GPI is not the perfect economic welfare indicator, it is a far better approximation than GDP. Development policies need to shift to better account for real welfare and not merely GDP growth.
© 2013 Elsevier B.V. All rights reserved.

***) http://cdn.pekkahimanen.org/media/kestavan_kasvun_malli-globaali_nakokulma.pdf
ja
http://tr.ebrd.com/tr13/images/downloads/357_TR2013.pdf

ning

http://www.ft.com/intl/cms/s/0/a07809d2-7484-11e3-9125-00144feabdc0.html#axzz2pmeD1qSD

****) http://pdc.ceu.hu/archive/00001564/01/linear.PDF

 

A Linear Planning Analysis of Institutional
Structure in the Economy
Ülo Ennuste 2003
Estonian Institute of Economics at Tallinn Technical University,
Estonia Ave. 7, Tallinn 10143, Estonia,
fax: 372 6998851, e-mail: ylo.ennuste@mail.ee
“Policy Advice #2: Modifying
institutions should be the exception
rather than the rule.”
Voigt and Engerer, 2002.
If institutional structures really matter
there should be ways to quantify their
impacts and accordingly design these
structures.
Abstract
The paper uses the paradigms of the New Institutional Economics to
quantify a linear optimal choice model to design perspective
institutional clusters for a national economy. This model uses binary
integer institutional choice variables and structural parameter values
based on subjective probabilities collected from experts by calibration
questionnaires.
The optimisation goal may be e.g. a high expected probability of
stable national economic performance under socio-economic
development-credibility constraints, dependent on the realisation of
prospective significant events. The model may be useful as a
complementary tool for the social design of the effective institutional
structure, and especially for evaluation of the socially optimal values
of co-ordinating shadow prices and implementing side-payments in
the political institutional design game.
We use the Estonian case as an example. The model variables
and data calibration table illustrations are provided mainly to
demonstrate the broad spectre of issues that may be involved in this
analysis.
Journal of Economic Literature Classification numbers: B4, D71, E5,
K0, P3, F15.

January 6, 2014 - Posted by | Uncategorized

No comments yet.

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Change )

Connecting to %s

%d bloggers like this: