Ülo Ennuste Economics

papers and articles in wordpress

Märgukirja visand 23.I 14

Tõenduspõhine Märgukiri Eesti 2013. kolmanda kvartali maksebilansi olekust moraaliriskide arvestamisega (visand 26.I 14 10:15)

Makro-küberneetilise käsitluse kohaselt (tõenäosuslikus mudelis on mitte-standardselt lisaks reaal- ja finants-sektorile veel instititutsionaal-mehhanismide sektor (viimane koos rahvusliku teadmusstruktuuri allmudeliga ning vastavate moraaliriskide arvestamisega) – mullu kolmandas kvartalis suure tõenäosusega (sisuliselt) anti Eesti rahvuslikust majandusest välismaailmale  netolaenu ning koos investeeringutega välismaailma läks iga kodumaiselt hõivatu kohta keskmiselt välismaailma kasutusse  ligemale viiendiku jagu kvartali palgast.

Tõepoolest – kuigi EP poolt viimatiavaldatud 31.XII 13 „Eesti 2013. aasta III kvartali maksebilanss“ väidab:

Finantskonto. 2013. aasta kolmandas kvartalis oli Eesti majandus tagasihoidlikus ulatuses neto-laenusaaja – kapitali sissevool ületas väljavoolu 36 mln euro võrra. Kapitali netosissevoolu kanaliks olid otseinvesteeringud ja väljavoolu kanaliteks portfelli- ja muud investeeringud. Kuna kohalikud investo­rid ostsid välismaistelt otseinvestoritelt tagasi mitu äriühingut, vähenesid Eestisse tehtud välismaised otseinvesteeringud aktsiakapitali.“

–       Kuid siiski  ES poolt 2013 avaldatud vastavas tabelist RAA014 leiame vastupidise väite välismaailmale antud laenu kohta „B9 Netolaenuandmine (+)/ Netolaenuvõtmine (-)“ on +73 miljonit eurot.

Muideks teatavas mõttes õigus on mõlemail sest makrosotsiaalsest küberneetilisest rakursist EP lähtub eeskätt finantspõhisest käsitlusest/aspektist ja ES reaalmajanduslikust – seda mõlemad lähtudes ühisest rahvuslikust poliit-institutsionaalsest mehhanismist koos selle lünkade ning tõrgetega ning teadmusruumi poliitilise manipuleeritusega (eeskätt maksu- ja fiskaal-süsteemis ning välismajanduslikes lepingutes).

Seejuures oluline on silmas pidada et nt mahutus mis EP finantsmajanduse statistika klassifikatsioonis kuulub investeeringute hulka (muude investeeringute nimetuse all nagu välislaenude andmine ehk sisuliselt sageli kinkimine) – ei pruugi seda eriti kuuluda reaalmajanduslikus klassifikatsioonis (tõsi ka seal on nn laenuinvesteeringute rubriik mis sisuliselt on pikaajaliste laenude (kingituste) kohta). Edasi: reaalmajanduslikult nt firma residentuuri ümberregistreerimine välismaailma  ei tähendada reaalmajanduslikult rahvusvahelist investeeringut vaid ainult omaniku vahetust – küll aga võib tähendada finantsstatistiliselt – EP statistika järgi isegi rahvuslikus omandis oleva piiritaguse firma ümberregistreerimine kodumaiseks näib tähendavat investeeringut välisilmast – selline loogika (vt nt

http://statistika.eestipank.ee/?lng=et#listMenu/1292/treeMenu/MAKSEBIL_JA_INVPOS/145/436 ja selgitusteks märksõnu nt Merteste 2003 A-M lk 278-280 ja N-Y lk 538).

Seega rahvusliku sotsiaal-poliitilis-institutsionaal-reaal-finants majanduslikus süsteemis sisulise vastuse saamiseks eriaspektidest tuletatud väidetele nõuab nende väidete teatavat metasünteesi: arvestades nii erialametoodikate manipuleeritust kui ka statistilisi moraaliriske (nt EP puhul ilmselt kallutatusega nt panganduse huvides ning ES puhul reaalmajanduses kodumaise majandusaktiivsuse paisutamise illusiooniks nt sohkfirmade (nt isikliku auto või lennuki tarbeks jne) ning transfeerkasumite peegeldamisega kodumaise kogutoodangu statistikas jne) – ning seejuures arvestades et statistikate poliitiline interpreteerimine toimub teaduspõhisest vaatevinklist räigelt manipuleeritud rahvuslikus teadmusruumis (nt et ei EP ega Valitsus ei saa midagi teha ei kapitali ega tööjõu väljavoolu reguleerimiseks ega majandusliku ebavõrdsuse räige süvenemise leevendamiseks – sõnaga divergentsi pidurdamiseks; et üliränk kriis koos suurte rahvuslike kaotustega ei olnud eeskätt majanduspoliitilisest käpardlikkusest kaela tõmmatud – vt nt  http://www.ies.ee/iesp/No11/articles/08_Ulo_Ennuste).

Edasi peab arvestama administratiivsete moraaliriskidega (http://en.wikipedia.org/wiki/Moral_hazard) statistikates – nt EP rahvusvahelises investeerimispositsioonis on Eestil kõige tugevam positsioon nt Küprosel (ligemale poolteist miljardit http://statistika.eestipank.ee/?lng=et#listMenu/1803/treeMenu/MAKSEBIL_JA_INVPOS/146) – samas  on rahvusvaheliselt aktsepteeritud et Küprose andmed on vähemasti paarikümne protsendilise moonutusega jne. Või nt ES isegi elanike arv on hinnanguliselt vähemalt poole protsendilise veaga kuid see risk jäetakse märkimata.

Esmakordselt võis teaduspõhisemat ja moraaliriskidest vabamat standardset käsitlust oodata EP poolt kavandatud teavikus (teate koopia EP kodulehelt 22.I 14):

22.01.2014 Finantskonto kommentaar 2013. aasta III kvartali kohta

Kuid selle avaldamisega viivitamine (26.I 14  hommikul ei olnud veel avaldatud ning teade oli kustutatud) ilmselt vihjab et EP on jõudnud sisuliste arusaamade vastutustundelise süvenemiseni – kuid ilmselt moraaliriskide tõttu võib ka teaviku avaldamisest kõrvale hiilida.

Nii või teisiti – robustselt kokkuvõttes näib makroökonoomilisest spektrist (administratiivselt mitte- standardne käsitlus) et sisuliselt mullu kolmandas kvartalis väga jämedalt kuid küllaldase tõenäosusega ligemale poole miljardi jagu voolas finantsvarasid (mitte jooksvaid kulutusi) meie rahvuslikust majandusest välismaailma – ehk iga kodumaiselt hõivatu kohta keskmiselt kuni viiendik palgast. Teisiti öeldes et alternatiivselt samas mahus oleks võinud kodumaised investeeringud töökohtade rajamiseks olnud olla suuremad ning seega pidurdada majandusliku ebavõrdsuse süvenemist ja seoses sellega ka mullust inimvara väljarännet ning sotsiaalkapitali kängumist.

P.S.: Arvestades parajasti Eesti maksebilansi kvartalistatistikate erakordset aktuaalset ebastabiilsust (vt nt kasvõi ülalviidatud EP Statistika võrgutabelit) ei saa muidugi ühe kvartali aluse mingeid teaduspõhiselt usaldusväärseid konjektuure püstitada – vaatamata sellele kas meie rahvuslik majandus oli sisuliselt netolaenu saaja või andja. Nende probleemidega seoses vt nt ka värsket uurimust –

DP9793 Foreign Direct Investment and Domestic Entrepreneurship: Blessing or Curse?

Author(s): Seçil Hülya Danakol, Saul Estrin, Paul Reynolds, Utz Weitzel

Date of Publication: January 2014

Programme Area(s): IO

Keyword(s): entrepreneurship, foreign direct investment, new firm entry, spillovers

Abstract: This paper explores the effects of foreign direct investment, measured by mergers and acquisitions, on domestic entrepreneurial entry. We use a micro-panel of more than two thousand individuals disaggregated by industry in seventy countries including both developed and developing economies, 2000-2009. The theory yields ambiguous predictions about the relationship between FDI and entrepreneurship; positive spillovers via dissemination of technology or negative because of crowding out. Our empirical analysis is conducted at three levels of aggregation. We find the relationship between FDI and domestic entrepreneurship in aggregate and intra-industry to be negative. Policies need to consider how to counteract this effect.

Eriti silmas pidades et millised moraaliriskid võivad olla sellega seosesnt et EP statisika järgi Eestis on FDI positsioonis esikohal Küpros jne.

P.S.P.S.: see tekst ei ole tõenduspõhine analüüs (nõuaks meeskonnatööd ning sadu lk) vaid telegrammi stiilis märgukiri ja paluks seda nii lugeda.

Advertisements

January 23, 2014 - Posted by | Uncategorized

No comments yet.

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Change )

Connecting to %s

%d bloggers like this: