Ülo Ennuste Economics

papers and articles in wordpress

Hurraa!

Hurraa – see rahvamajanduslik ebardnäitaja langes ometi ükskord ka meie käpardanalüütikute hulgas kergesse poliit-ignoreerimisse

Üle aastate esmakordselt kõrgeltkroonitud arvamusliidrid ning juhtparteide broilerid ainult mokaotsast osundavad eilset statistika pressiteadet et mullu kodumaise majandustegevuse juurdekasvu tempo näit langes praktiliselt nulli – muidugi ajades seejuures oma pealiskaudsuses vastutustundetult järjekordselt segamini nii tempo languse majandustegevuse langusega kui ka samuti majandustegevuse omakorda segamini kogumajandusega jne jne (eriti kahetsusväärne on et selline makroökonoomiline laus- purukapsatamine ja avalikkuse majandusteadvuse köndistav manipuleerimine käib meie massimeedias permanentselt vaatamata sellele et meil on olemas ilmselt üks maailma põhjalikumaid Majandusleksikone – Mereste 2003 oma 20 000 märksõnaga).

Tegelikult küll juba pooltosinat aastat tagasi EL Komisjon loobus oma tõsisemas tegevuses GDP indikaatorite kui prioriteetsete käsitlemisest ehk teiste sõnadega loobus „GDP näitajaökonoomikast“ – sest selleks ajaks oli absoluutselt selge et kolmekümnendatel disainitud GDP indikaatorid on tänapäeval väheusaldusväärsed (nt sisaldada olulisi moraaliriskilisi manipulatsioone) ning võivad leida kasutust nii retro- kui ka prospekt-analüüsides ainult kui kolmandajärgulised täiendavad näitajad tosinate-tosinate olulisemate kõrval (vt nt LISA).

Tõepoolest: nt kriisis Soome GDP langes 2008 ligemale 8% – kuid samas trendilisel/praktiliselt ei langenud neil ei tööhõive ega eratarbimine ega reaalpalk ega suurenenud majanduslik  ebavõrdsus – selge seega et ainult GDP näidikutega manipuleerimine (eriti veel selles kontekstis täiesti absurdselt imaginaarse ostujõu vääringu PPS abil) annab riikidevahelises võrdluses üldiselt värdpildi – muideks – praegu meil arvukad pugejalikud omaarust analüütikud seda knihvi kõlvatult parajasti kasutavad – „vaadake Nende raske majandusolukord on süüdi meie viletsuses – mitte meie endi majanduspoliitline käpardlus“. Tõsi väga mokaotsast on Meie mõned keeniused väitnud et mullu viimases kvartalis majandusaktiivsuse juurdekasvu nullis soe ilm detsembris (rahvas sai ilma kütmata selle kuu üle elada) ja mitte Rootsi/Soome sotsiaal-abi hoolde-majanduste pidev köndistumine :=).

LISA:
Lõike Komisjoni 2009 ühest teatisest „META GDP“ Projekti kohta (tänaseks on ilmunud palju radikaalsemaid Komisjoni teatisi selle töösoleva Projekti kohta kuid neid ei ole ametlikult e.k tõlgitud – kuid mis kõige tähtsam et juba aastaid Komisjon kasutab prognoosimiseks ligemale tosinat näitajate kobarat igas ligemale pooltosinat indikaatorit – mis muidugi veel kaugeltki ei ole moodsa makroökonoomika seisukohalt rahuldav).

52009DC0433 ET
Komisjoni teatis nõukogule (sic! Komisjoni poolt alvääristavalt e.k väikse tähega, üe) ja Euroopa Parlamendile – “SKP täiendamine (“täiendamine” on sisulisele eksitav tõlge “beyond” kohta selles kontekstis, üe – vt ka:  https://uloennuste.wordpress.com/2014/01/06/niisiis-argakem/): edu mõõtmine muutuvas maailmas” /* KOM/2009/0433 lõplik */

Brüssel 20.8.2009
KOM(2009) 433 lõplik
KOMISJONI TEATIS NÕUKOGULE JA EUROOPA PARLAMENDILE
SKP täiendamine
Edu mõõtmine muutuvas maailmas
KOMISJONI TEATIS NÕUKOGULE JA EUROOPA PARLAMENDILE
SKP täiendamine
Edu mõõtmine muutuvas maailmas

1. Sissejuhatus
Sisemajanduse koguprodukt (SKP) on makromajanduse tuntuim mõõdupuu [1]. SKP töötati välja 1930ndatel aastatel ning sellest on saanud standardne võrdlusalus, mida kasutavad kogu maailma poliitikakujundajad ja millele toetutakse laialdaselt avalikes aruteludes. SKP leidmiseks liidetakse kõigi rahapõhiste majandustegevustega loodud lisandväärtus. See põhineb selgelt piiritletud metoodikal, mis võimaldab vaadelda SKP muutust ajas ning võrrelda eri riike ja piirkondi.
SKPd on hakatud pidama ka ühiskonna üldise arengu ja progressi representatiivseks näitajaks. Oma olemuselt ja eesmärgilt ei sobi SKP siiski kõigi poliitiliste arutelude toetamiseks. Ennekõike ei võimalda SKP mõõta keskkonna jätkusuutlikkust ega sotsiaalset kaasatust ning SKPd poliitilistes analüüsides ja aruteludes kasutades ei tohi seda unustada [2].
Üha enam on hakatud mõistma vajadust SKP andmete ja näitajate täiendamiseks ning selleks on kutsutud ellu mitu rahvusvahelist algatust. Need algatused kajastavad ka ühiskonna ja poliitika uusi prioriteete. 2007. aasta novembris korraldas Euroopa Komisjon (koos Euroopa Parlamendi, Rooma Klubi, WWFi ja OECDga) SKP täiendamist käsitleva konverentsi „Beyond GDP” [3]. Konverentsil ilmnes poliitikakujundajate, majandus-, ühiskonna- ja keskkonnaekspertide ning kodanikuühiskonna tugev toetus selliste näitajate väljaarendamisele, mis täiendaksid SKPd ja toetaksid poliitilisi otsuseid laialdasema teabega.
Käesolevas teatises määratakse kindlaks mitu lühikeses ja keskmises perspektiivis võetavat meedet. Üldine eesmärk on töötada välja sisukamad näitajad, mis toetaksid avalikke arutelusid ja poliitikakujundamist usaldusväärsemate teadmistega. Rahvusvahelist tunnustust ja rakendamist leidvate näitajate väljaarendamiseks kavatseb komisjon teha koostööd sidusrühmade ja partneritega.

2. Edu mõõtmine muutuvas maailmas
2.1. Poliitilisi ja tehnoloogilisi muutusi kajastavad sisukamad näitajad

::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::

[1] SKP = eratarbimine + investeeringud + valitsemissektori tarbimine + (eksport − import). SKP arvestamise raamistik ja eeskirjad on kindlaks määratud Euroopa rahvamajanduse ja regionaalse arvepidamise süsteemis, mis üldjoontes vastab ÜRO rahvamajanduse arvepidamise süsteemile. (Mereste 2003 eelistus on “SKT” – vähemalt teaduslikus tekstis tuleks e.k kasutada rahvusvahelist akronüümi “GDP”(sisaldab mõistet “KODUMAA”) et vähemalt automaattõlgetega ei tekiks sisulisi arusaamatusi (nt seda Blogi loetakse ka Soomes minu kolleegide poolt reeglina ingl automaatõlkes rääkimata Hiinast jne) – muide praeguseks prügikasti visatud eelmiste EP teaduskraadideta presidentide aegse Sõnastiku järgi olid SKT ja SKP täiesti eksitavalt (Mereste väitel) defineeritud kui sisuliselt erinevad indikaatorid ja nende segiajamine olevat olnud lollide ajakirjanike saavutus nagu üks endine EP Teadusosakonna teadur väitis, üe)
[2] Hiljutist ülevaadet SKP puudustest vt Stiglitz/Sen/Fitoussi (2008), Issues Paper: Commission on the Measurement of Economic Performance and Social Progress (http://www.stiglitz-sen-fitoussi.fr/documents/Issues_paper.pdf).
[3] www.beyond-gdp.eu
[4] KOM(2008) 800 (lõplik).
[5] Eurobaromeetri erinumber 295/märts 2008; sarnane küsitlus, mis viidi läbi kümnes riigis viiel mandril, näitab veelgi suuremat toetust (kolm neljandikku) SKP täiendamisele teiste näitajatega.
[6] CO2 jalajälg mõõdab ainult kasvuhoonegaaside heiteid. Ökoloogiline jalajälg jätab teatavad keskkonnamõjud (nt veele) arvestamata. Komisjon testib seda siiski koos teiste näitajatega loodusvarade säästva kasutamise temaatilise strateegia ja bioloogilise mitmekesisuse tegevuskava täitmise seireks.
[7] OECD, Euroopa Komisjon, Teadusuuringute Ühiskeskus, Handbook on Constructing Composite Indicators: Methodology and User Guide, 2008.

:::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::

February 12, 2014 - Posted by | Uncategorized

No comments yet.

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Change )

Connecting to %s

%d bloggers like this: