Ülo Ennuste Economics

papers and articles in wordpress

Sotsiaal-küberneetiline säuts

Sotsiaal-küberneetilne säuts (20.II 14 visand)

Võibolla meil peaaegu olematu GDP muutus ei olegi sub-optimaalne parajasti üdini käpardliku maksumehhanismi puhul

TAUSTAKS: a) Viimatine Economist.com hindab meie mulluse IV kvartali kodumaise kogutoodangu aastamuutuseks  – nil – nii on mõttekas vähemalt selle poolest et nil ei saa kindlasti olla jagajaks – kuigi ka nulliga jagamist ei defineerita aga nulli ümbruses küll b) Eurostat aga väidab selle näidu meil olevat miinus 0,2% (http://epp.eurostat.ec.europa.eu/cache/ITY_PUBLIC/2-14022014-AP/EN/2-14022014-AP-EN.PDF) sellega saaks juba jagada küll nt Läti vastavat näitu kuid tulemus näeks väga inetu välja igat pidi ning ka Hispaania oleks meist justkui kaks korda edukam c) ESA vastavast pressiteatest aga loeme:

„IV kvartalis oli SKP muutus võrreldes 2012. aasta IV kvartaliga 0%. Sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud SKP vähenes 2013. aasta III kvartaliga võrreldes 0,1%.“

Nii või teisiti: statistikas üldiselt komajärgsetel kohtadel olevad numbrid on teaduspõhiselt sisuliselt mõttetud (seda mitte poliitiliselt) ning antud kontekstis eriti sest kõnesolevad muutused protsentides arvutatult on äärmiselt ligikaudsed ja võib hinnata et usalduspiirides nii +/-2 protsendipunkti. Seega nende näitude alusel riikide mõttekas järjestamine ei tule üldse kõne allagi ning mõistlikkuse piirides võime  tõdeda et: Eesti ilmselt kuulus EL28 viie väheneva GDP mahuga liikmesriigi rühma. Veel tuleks hoiatada et riigiti võivad GDP kvaliteedid väga erinevad olla – nt Eestis on ilmselt pseudo-GDP komponentide (nt 0-kasumimaksust tingitud maksuparadiislike transfeer- ja transiitkasumite) osakaal suhtsuur.

OPTIMUMIKS: a) makroökonoomiliselt saab ilmselt nimetada eeskätt sellist GDP muutust mis parajasti oluliselt ei suurenda absoluutset GDP lõhet (nii EP kui ka RM jälgivad seda näitu prognoosiarvutustes kuid ilmselt jätavad seejuures kahesilma vahele et kriisi ajal tekkis erakordne vaeginvesteerimine ja sellest GDP potentsiaali vähenemine mis omakorda võib tingiga GDP languse optimaalsuse) – kui ka GDP tõus anomaalselt/mitteoptimaalselt ei suurenda nt finantside väljavoolu/slikerdamist kodumaisest majandusest (nii EP kui ka RM püüavad kramplikult sellest kõrvale vaadata sest see rahvuslikult jätkusuutlikkust kõndistav protsess on suuresti tingitud meil üdini kõlvatust ning ebaõiglasest 0-kasumimaksust mis ei ole kodumaistel poliitilistel teadustühistel põhjustel ümberreformitav) – ei tingi ka anomaalset ebakvaliteetse väliskapitali sissevoolu b) viimase punkti kohta tuleb lisada et nt EP analüüsis* lk 41 ei eristata sohkfinantside sissevoolu mis võivad kaasa tuua ka sohk GDP komponente (nt sohkettevõtteid mis ilma palgakuludeta (justkui lõpmata suure tööviljakusega) produtseerivad GDP tõusu jne) ega märgata resident-korporatsioonide poolt kasumite väljaslikerdamist kodumaisest majandusest nn „muude investeeringute“ petunimetuse all ilma siin sentigi makse maksmata jne c) muideks viimased väärnähud eeskätt (küberneetilisest rakursist) käpardliku maksumehhanismiga suurendavad tegelikku sotsiaalselt ebaoptimaalset majanduslikku ebavõrdsust  (mis suurem administratiivse statistika näitudest) ning sohkmagnaatide vaenamist ja ksenofoobiat ning muidugi toovad kaasa  Hollandi tõve (vt nt Google) mitmeid mutatsioone (jaehindade anomaalset tõusu, reaalpalkadetegelikku langust, konkurentsivõime langust, tööjõu ebaoptimaalset väljavoolu jne).

Nii või teisti tuleb publikule veelkord meelde tuletada et oluline GDP lõhe on igal juhul sotsiaal-küberneetiliselt sub-optimaalsuse tunnus mis eeskätt iseloomustab rahvusliku sotsiaal-majandusliku juhtimissüsteemi (mehhanism+poliitikad) teadustühist käpardlikkust ning millega ELi kontekstis kaasnevad liikmesriigi divergents, rahvusliku jätkusuutlikkuse kärbumine, elanike ning piirkondade sotsiaal-majandusliku ebavõrdsuse süvenemine, etnilise heterogeensuse ebaoptimaalsus, rahvusliku teadmusruumi/massimeedia kvaliteedi langus, poliitiline ja etniline vaenamine,  tööjõu ja finantside pagemine.

Selle tiraadi järgi peame möönama et Eesti asub sotsiaal-majanduslik-institutsionaalse evolutsiooni positsioon poolest parajasti ELis viimase viletsaima viiendiku kriisi-liikmesriikide rühmas (eriti tööjõu väljarände osas) – sest üldiselt EA18 tuumikriigid (sh Soome kus praegu on küll veel jätkumas pseudo-GDP kriis sest hõive pole langenud, reaalpalgad pole langenud, ebavõrdsus pole tõusnud, inflatsioon on normaalne jne võrreldes kriiseelsega**) olulisi üldise kriisi nähte ei oma – nagu seda ei oma EA18 tervikuna ja samuti nagu euro-vääring globaalselt**. Parajasti omaette tuleb küberneetilisest rakursit välja tuua Eesti majandusmehhanismi – eriti maksusüsteemi – suhteline kõlvatus ja teadustühisus/ebaoptimaalsus ELi tuumikriikide taustal****.

*)  Eesti Pank „Majanduse Rahastamise Ülevaade“ Veebruar 2014.

**) http://cdn.pekkahimanen.org/media/kestavan_kasvun_malli-globaali_nakokulma.pdf

***) http://tr.ebrd.com/tr13/images/downloads/357_TR2013.pdf

ning

http://www.ft.com/intl/cms/s/0/a07809d2-7484-11e3-9125-00144feabdc0.html#axzz2pmeD1qSD

Ja institutsionaalse süsteemi optimumanalüüsi kohta vt nt mudelit:

****) http://pdc.ceu.hu/archive/00001564/01/linear.PDF

February 18, 2014 - Posted by | Uncategorized

No comments yet.

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Change )

Connecting to %s

%d bloggers like this: