Ülo Ennuste Economics

papers and articles in wordpress

Sotsiaalstatistika hägususi

 

„ … Eesti rahvas on üks maailma haritumaid rahvaid … “ (PM 21.II 14 lk 10)

Aga nt:

a)      millegipärast vist ligemale viiendik sellest harituimast rahvast ei räägi eesti keelt – ja – ei ole kindlust et see arv ei ole suurenemas koos võimaliku konfliktse etnilise heterogeensuse suurenemisega selle harituma rahva võimurite praeguse teadustühise sotsiaal-majandus-poliitika ning institutsionaalse süsteemi jätkumisega – mis stimuleerivad nii tööjõu väljarännet kui ka finantside välisilma slikerdamist, majandusliku ebavõrdsuse süvendamist ning divergentsi regionaalses kontekstis (vt nt Eurostati jätkusuutlikkuse arvukaid tabeleid)

b)      ja meie elanike/kodumajapidamiste sissetulekud on vaevu kolmandik EL18 keskmisest ja pisur üle kolmandiku EL28 keskmisest* – suuresti kärbitud kasumite slikerdamisest piiritaha maksustamata kujul

c)       „Pole midagi mõttetumat kui leppida tõsiasjaga, et eestlanna koristab hotellitube Helsingis, … Kokkuvõttes, arvestades tulevikus makstavaid pensione ja muid kulutusi, läheb selline lahendus meile kallimaks … “ – taevane arm – maailma harituma rahva kõige haritumad administratiivsed statistikud võiks teada et „sellise lahenduse“ puhul ei ole niivõrd oluline arvestada mõningate pensionite kulusid – kuivõrd tööjõu väljarännu massilisuse tõttu  tuleb parajasti eeskätt arvestada Eesti riikliku eelarve vaeglaekumistega – kokkuvõttes võib hinnata taoliste lahenduste eelarvemahu kaotusteks 5-10%. Tõepoolest võiks kah teada et miks hotellikoristaja palk/tööviljakus seal on kordades kõrgem kui siin – seal ei ole 0-kasumimaksu  ja meil on jne – ning selle tõsiasja mõttetuseks nimetamine on teatavasti valitsusvastane laim

d)      „ – väike imikusuremus on näitaja on näitaja, mille poolest Eesti on Euroopa tippriikide seas.“ – ajalehetekstile omaselt ei ole viidet et missuguse statistika allika järgi see nii on või missuguseid Euroopa riike see väide hõlmab ja mis aastal – kuid Eurostati hinnangul oli 2012 Eesti justkui selle näitaja poolest hoopiski EL28 viimase kolmandiku riikide tipus – võibolla eesti arstide väljaränne (ning nende asendamine mingil määral ka venekeelsete) immigrantidega viimastel aastatel on meie selle positsiooni järsku allpoole nihutanud meie statistikutele veel märkamata

e)      justkui  eelnevast kerkib kahtlust et kas äkki mingil määral ka meie administratiivse statistika muudes rubriikides lisaks rahvastikule ei ole samuti ebakompetentseid pseudosid ning rahvuslikku teadmusruumi moonutusi – tõepoolest nt – miks SA väidab et 2013 kolmandas kvartalis oli meie rahvuslik majandus välimaailmale  neto laenuandja aga EP vastupidist – miks järjest raskem on SA.ee vanade tabelivirnade vahelt leida nt majandusliku ebavõrdsuse dünaamika näite kuigi need on olulised väljarände innustajad – „Tegelik välisriiki lahkunute arv ei ole nii suur … “, aga kui  suur seda ei saa pikast tekstist teada. Huvitav et Soome statistika saab portatiivselt ning sotsiaal-küberneetilises aspektist tänuväärselt – kuude lõikes GDP statistikat avaldatud aga meil kvartalite lõikes, et meil inflatsiooni arvutatakse ainult ühes versioonis ja üldsegi mitte ei hinnata jaehindade indeksit, ei arvestata et majanduslikult erinevatel elanike rühmadel on erinevad inflatsioonid jne jne

f)       Ja  kahtlus kerkib et kas Eesti ikka on kah kõrghariduse/teaduse tasemel ikka veel üldse koolilastega koos on maailma tipus eriti statistika alal nt: viimatises meie tippentsüklopeedias 2008 on artiklis „aegrida“ sisu seletatud absurdselt nurgapealse piimapoe esmaspäevaste müügimahtude näitel – taevane arm – nt ENEs 1985 on seda valemitega selgitatud rangelt ning aastakümnete kui mitte sadade aastate matemaatilise analüüsimise puhul kasutatavat statistilist konstruktsiooni on asjakohaselt käsitletud.

g)      Varia: „Eesti rahvas praegugi … parema tervise juures kui kunagi varem.“ – ilmselt mõeldud ainult füüsilist tervist (mitmed rahvusvahelised uurimused tõdevad et tegemist on subjektiivselt suhtõnnetu rahvaga – ilmselt elanike etnilis-kultuuriline konfliktne lõhestatus siis veel räige varanduslik lõhestatus nii elanike rühmiti kui piirkonniti, eestlaste massiline väljaränne, rahvusliku teadmusruumi hägusus kas või pseudo-statistikas – rääkimata parteide hämavatest valimislubadustest** jne; „sunniviisilisest väljarändest“ – ilmselt selle all mõeldud ka elajalikku küüditamist väetikeste kallal kes ei suutnudki „rännata“***.

 

*)  http://appsso.eurostat.ec.europa.eu/nui/show.do?dataset=ilc_di03&lang=en

**) http://www.audentes.eu/public/Ennuste_Speech.pdf

***) Peep Varju „Eesti laste küüditamine Venemaale 14. juunil 1941 kui genotsiidi- ja sõjakuritegu“  [toimetajad Ülo Ennuste, Enn Tarvel; kunstnik Endel Palmiste, kaanekujundus: Marju Veermäe] SA Valge Raamat, 2013 Tallinn, 118 lk. – http://digar.nlib.ee/digar/show.action?id=134869&q=eestlaste

February 22, 2014 - Posted by | Uncategorized

No comments yet.

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Change )

Connecting to %s

%d bloggers like this: