Ülo Ennuste Economics

papers and articles in wordpress

Eurostati EL28 AIC näitudest 2013 kohta

Eurostati* EL28 aktuaalse individuaalse konsumeerimise (AIC) esialgsed näidud 2013 erinevad riigiti vähem kui GDP pc näidud – kusjuures liikmesriikide AIC ja GDP pc suhte vahed vastavatest EL28 keskmistest näitudes osutuvad indikatiivselt nii positiivseteks kui ka negatiivseteks

Eesti positsiooni kohta selle teaviku* alusel tuleks esialgselt märkida:

a)      ACI indikaatori järgi (vt* Märkust 1) tegelikult** Eesti kuulub suure tõenäosusega*** ilmselt viimase viie viletsama liikmesriigi rühma – ning ilmselt väikse tõenäosusega viimase tosina liikmesriigi rühma, vt Esimest Tabelit.

 

b)      Teises Tabelis liikmesriikide esimese ja teise tulba normeeritud (EL28 keskmistega) näitude vahede järgi Eesti indikatsioon on ilmselt suure tõenäosusega negatiivne – viimase viie rühmas ainult Bulgaaria on ilmselt positiivne.  Sisuliselt vahe negatiivsust võib lugeda liikmesriigi nii sotsiaalmajandusliku mehhanismi kui ka rahvusliku teadmusruumi komplekselt madala kvaliteedi üheks tunnuseks – seda vähemalt rahvusliku sotsiaalmajandusliku heaolu kriteeriumi alusel – ning positiivne vahe on tõlgendav sisuliselt vastupidiselt – sest vahe negatiivsus osundab ilmselt ka sellele et kodumaine kogutoodang kas ainult kärbitult jõuab rahvani või sisaldab ka oluliselt pseudo- toodangut või on sissetulekute ebavõrdsus anomaalne jne.

c) Igal juhul see statistika juhib järjekordselt tähelebanu paradoksile et parajasti Eestis on EL28 kontekstis oluline lõhe kahetsusväärselt suhtmadalate sotsiaalmajanduslike heaolu näitude – ning – seda samas teisjalt teada rahvusvaheliselt kiiduväärselt suhtkõrgete rahvusliku e-riiginduse/valitsemise taseme näitude vahel. Eriti kahetsusväärne et taoline olukord võib oluliselt tingida nt anomaalset nii tööjõu väljarännet kui ka “investeeringute” ülemäärast kõlvatut piiritaha slikerdamist (vt**** mis ilmselt kärbib AIC taset meie kodumaises majanduses) – ning ilmselt vihjab ka nii poliitmehhanismide tõrgetele kui ka rahvusliku teadmusruumi madalat kvaliteeti (isegi teadusminister parajasti ilma teaduskraadita :==)

*) http://epp.eurostat.ec.europa.eu/cache/ITY_PUBLIC/2-18062014-BP/EN/2-18062014-BP-EN.PDF

Eurostat:  96/2014 – 18 June 2014  „First estimates for 2013 Consumption per capita amongst Member States“ – highest rate was nearly triple the lowest.

 

**) „Tegelikkuse“ hindamiseks tuleks arvestada et esitatud näidud on PPS vääringu ehk lokaaldeflaatori alusel mis on väga ligikaudne ja võib tegelikkust moonutada poliitsihistuslikult et vaesemaid liikmesriike natuke upitada ja vastupidi – PPS kohta vt täpsemalt* vastavat Märkust 3 – muide Eurostat pidevalt hoiatab et PPS ligikaudsuse tõttu selle konstruktsiooni kasutamisel liikmesriikide järjestamine ei ole usaldusväärne ja tuleks piirduda rühmitamisega.

 

***) Kuna kõik* esitatud näidud on ilmselt kommenteerija arvates vähemasti kalibreerida +/-3% suhtveaga – seega vaja kommenteerija poolt siinkohal hinnata mistahes analüüside narratiivsete resultaatnäitude tõenäosuslikkust aga verbaalselt.

****) vt nt EP Statistikast tabelt –  http://statistika.eestipank.ee/?lng=et#listMenu/814/treeMenu/MAKSEBIL_JA_INVPOS/146

 

mille järgi 2013 Q1 – 2014 Q1 jooksul Eesti investeerimispositsooni maht välismaal  suurenes 2 miljardi euro võrra – ning samas kõrvalolevast maksebilansi tabelist näeme et ainuüksi 2014 Q1 siirati välismaale “muude investeeringute” kirjest 0,85 miljardit.

June 19, 2014 - Posted by | Uncategorized

No comments yet.

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Change )

Connecting to %s

%d bloggers like this: