Ülo Ennuste Economics

papers and articles in wordpress

Küsitavusi

Rahvus-küberneetilisest rakursist mõningaid olulisi küsitavusi ühes Siseministeeriumi värskes Pressiteates:

„Vabariigi Valitsus kiitis heaks E-residendi digi-ID

26.06.2014

SISEMINISTEERIUM

… „Eesti peab oma kõrge konkurentsipositsiooni säilitamiseks olema jätkuvalt innovatiivne majanduse, hariduse ja teaduse arendamisel*. Ühe võimaluse selleks loob e-residentide võimalikult suurel määral kaasamine Eesti igapäevasesse elektroonilisse asjaajamisse**. Eesti e-residendiks võib saada iga välismaalane***, sõltumata asukohariigist, kui ta soovib suhelda meie riigi asutuste või inimestega kiirelt, turvaliselt ja paberivabalt,“ sõnas siseminister Hanno Pevkur e-residendi digi-ID-d tutvustades. …

… Digi-ID väljastatakse e-residendiks soovijale heauskseks**** kasutamiseks – kui on vähimgi kahtlus isiku usaldusväärsuses või digi-ID väärkasutuse esinemises (teisele isikule üleandmine või õigusrikkumiste toimepanemine), siis isikule digi-ID-d välja ei anta, selle kehtivus peatatakse või see tunnistatakse kehtetuks. E-residendi digi-ID on elektrooniliselt eristatav Eesti kodanikule ja välismaalasest residendile väljaantavast digi-ID-st, et teenuse pakkuja saaks neid eristada või vajadusel piirata digi-ID-le juurdepääsu. E-residendi digi-ID on kasutatav ainult digitaalses keskkonnas isikutuvastamiseks ja digitaalallkirjastamiseks.

E-residendi isiku tuvastamine ja isikusamasuse kontrollimine põhineb biomeetrilistel andmetel, mis välistab isikule mitme identiteedi loomise ja kasutamise Eestis.  Riiklikku järelevalvet e-residendi digi-ID kasutamise üle on pädevad teostama Politsei- ja Piirivalveamet, Kaitsepolitsei ning Maksu- ja Tolliamet. E-residendi digi-ID võimaldab välismaalasel osaleda Eestis avalik-õiguslikus ja eraõiguslikus asjaajamises, olenemata tema füüsilisest viibimiskohast*****, muutes seeläbi rahvusvahelise osalusega majandus-, teadus-, ja haridusalased tegevused paindlikumaks ja efektiivsemaks******. … .

Mihkel Loide, pressiesindaja Siseministeerium“

*) Tõsiselt – rahvusvahelisest tõsiteaduslikust makroökonoomilisest rakursist vaadatuna üldiselt on Eesti konkurentsivõime „kõrgeks“ hindamine meie Siseministeeriumi poolt puhas populism – sest kõrg- konkurentsivõimelisest kodumaisest majandusest mitte mingi mõtteka majandusteooria ega ka Eurostati reitingute järgi ei rända tööjõud massiliselt välja ning samuti ei slikerdata täiesti rahvusvaheliselt kõlvatute konkurentsieeliste jõustamisega (nt 0-kasumimaks) loodud käpardlike tingimuste ärgitusel anomaalselt finantse väljamaadesse – seda mitmete petunimetuste all mida seadusaugud võimaldavad – jne. Tõsi et kodumaiseks sisekasutuseks taoline kõrg-konutentsivõime häma võib eriti valimiskampaanites olla ratsionaalne ning eriti võimuparteidele – aga sellega ei tohi kaugemale minna sest nt Eurostati sadades võrreldavates tabelites on kõigile asjatundjatele nähtavalt Eesti nagu peegli peal ja ikka üldiselt olulisemate heaoluindikaatorite puhul viimaste hulgas

**) Kui suured on taolise katsetamata võimalusega seotud rahvusliku mastaabiga riskid – seda tuleb sõltumatul teaduspõhisel käsitlusel ilmutatud kujul ekspertlikult (mittepopulistlikult) vastutustundeliselt selgitada rahvusvaheliselt tunnustatud professorite poolt (mitte nii nagu BR Projektiga tehti: vt nt – http://yloennuste.wordpress.com/2014/06/23/1941/  – kus nt km on ainult kahes hinnas (asulas ja maal ning seda küll kümne sendi täpsusega) – eriti selgitada kui suured ja millise tõenäosusega võivad olla rahvuslikud majanduslikud ja rahvusvahelised moraaliriskid (seoses rahvuslikule kasumimaksu paradiisile veelgi lahedama rahvusvahelise juurdepääsu hõlbustamine nii digitaalselt kui moraalilõtvuselt (vaba liikumine võib EL kontekstis toimuda ainult ausalt – tuleks meeles pidada et Meil on juba ammu üleliia poolillegaalset rahvusvahelist transfeerkasumitega skeemitamist eriti hargmaiste pankade poolt: vt nt EP Maksebilansi statistikat – skeemitamine mis muide avalik saladus sest 0-kasumimaksust ja selle ränkadest maksuparadiislistest tagajärgedest ei tohi avalikult rääkida et mitte Eesti edumainet rikkuda)

***) Vist ikka võib iga välismaalane „taotleda“ ja seda vist mitte ustava tankistina

****) Taevane arm – erinevate etnoste liikmetel on „heausksus“ absoluutselt idiosünkraatne fenomen seejuures individuaalselt sõltuvalt nii usundist kui kultuurist ning rikkusest aga sõltumata asukohast (vt nt Ott, A.F. and Ennuste, U. 1996. Anxiety as a Consequence of Liberalization: an Analysis of Opinion Surveys in Estonia. – Social Science Journal, 33, 2, 149-164: http://www.sciencedirect.com/science/article  – ScD.com klientidele vabalt)

*****) sõltumata füüsiliselt kas ka … viibimiskohast? Aga kui nii siis kas ei peaks ka EL Komisjoniga seda “viibimiskoha” määratlust täpsustama sest muidu võib äkki juhtuda et Eestil endal ei jätku toormaterjali tarviliku koguse ID kaartide turustamiseks :==)?

P.S.: Kiri mõningatele minu tagasihoidliku isiku pihta anonüümsetele ilmselt ideoloogiapõhistele sotsiaalkommijatele

head mõned ideoloogilised inimesed: ärgem minu pärast eriti pöördesse – lõppude lõpuks nt Krugman’i ma lolluses ikkagi üle ei trumpa – kuigi kirjutan et et mitte iga maksuvähendamine pole hea (nt 0-kasumimaks paneb vohama kõlvatute sohkfirmade tekke – eriti hargmaiste ning ebaõiglaselt suurendab ebavõrdsust – viimasega ei trumpa ma üle kah Stiglitz’it jne) – või kirjutan et mitte iga e-riik pole progress (nt mis asendab reaalresidente virtuaalsetega – ning ilmsemalt võib-olla kõlvatult moraali-riskilisetmatega – siin ma eitrumpa üle isegi ei kotkaid ega arrosid jne ega …)

või muidugi eriti kahetsusväärselt kirjutan et kompleksed probleemid vajavad kompleksseid/mittepoulistlikke käsitlusi ehk suuri narratiive mis arvestavad arvukaid seoseid nii otseseid kui kaudseid kui ka tagasisideseid – ja et väidete tõesuse kinnitamiseks ei piisa tuhandete toetavate üksiktõikade kuhjamisest kui Einstein’i järgi temagi teooria falsifitseerimismiseks/vääramiseks positiivselt piisab ühest (sic!) tõesest kontratõigast – siin ma ei trumpa üle teadusloogikuid nagu Popper ega matemaatilisi loogikuid nagu Gödel või hägusloogikuid nagu Zadeh rääkimata Bayes’likest tõenäosusteoreetikutest rakenduslikest teadlastest nagu MajandusNobelist Phelps ning stohhastiliste majandusmehhanismide Nobelistidest disainijad nagu eesotsas Hurwicz’iga jne evolutsioonhetrodokselt.

 

July 4, 2014 - Posted by | Uncategorized

No comments yet.

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Change )

Connecting to %s

%d bloggers like this: