Ülo Ennuste Economics

papers and articles in wordpress

Teoreem järeldustega

Aktuaalne Eesti-makro-finantsteoreem (ligikaudselt) ja selle järeldusi (konkreetselt):

Parajasti Eesti rahvuslik majandusmehhanism idiosünkraatselt võimendab eeskätt kõlvatut hargmaist kapitali  –  millest ka eeskätt järeldub rahvusliku majanduse kolgastumine.

Tõepoolest. Nt ES tabelist EM060 ( http://pub.stat.ee/px-web.2001/Database/Majandus/03Ettevetete_majandusnaitajad/12Valismaised_tutarettevotted/12Valismaised_tutarettevotted.asp ) näeme et Eestis 2012 (ES viimatised andmed seisuga sept 2014) ettevõtted (20 ja enam töötajaga) maksid tulumaksu kasumibaasi suhtes sõltuvalt ettevõtte kapitali kontrollivast riigist (ülevaatlikkuse huvides väga ligikaudselt veaga +/-5%; tabelist vt täpsemalt samuti mõnda eelnevat aastat) järgmiselt:

Saksamaa –     15%

Eesti –                5%

Venemaa –       0%

Pilt peaks igaühele riikide moraaliriskilisest aspektist küllalt selge olema silmas pidades järgnevaid märkuseid.

MÄRKUSED

  1. Esitatud andmetel loeme antud kontekstis kontrolliva riigi kõlvatuse (ilmselt korporatsiooni tulumaksust kõrvalehiilimise) määraks ligikaudselt: Saksamaa k=0%; Eesti k=5% ja Venemaa k=15% – ning – antud kapitali võimenduse kordistajaks kontrollivas riigis ligikaudselt (+/-0,5): Saksamaa v=1; Eesti v=1,05 ja Venemaa v=1,15 (tulenevalt sellest et vähemal määral makse makstes antud kapital kasvab suhtkiiremini  ja postuleerime et see toimub transfeerselt kapitali kontrollivas riigis (Eesti on siin “kontrolliva riigina” erand selles mõttes ilmselt oluline osa maksustamata kasumist slikerdatakse petunimetuste all kodumaisest majandusest välja)
  2. komajärgsed kohad jäävad statistilisest mõõtmistäpsusest välja (vt nt G. Rägo, 1965 I, lk 113) ja rahvusvaheliselt Venemaaga seotud finantsnäitajaid peetakse asjatundjate hulgas üldiselt suhtmoonutatuteks (isegi kuni veerandi võrra nt Küprose puhul seoses Venemaaga ja millega on ilmselt EP statistika järgi Eestigi seotud)
  3. Autor ei vastuta siinkohal kui nt Saksamaa andmetes on eksimusviga (nt tööjõumaksude sattumine tulumaksude hulka jne).

JÄRELDUSI

  1. Esitatud näidud ei ole laiendatavad teistele EL28 liikmesriikidele sest Eestis parajasti kasutav korporatsiooni tulumaksumehhanism on EL kontekstis idiosünkraatne: toimib ainult dividendide baasilt (mitte kasumi baasilt, jättes seega rahvusvahelises kontekstis osa teoreetiliselt õiglastest kasumimaksudest (nt mitmete infrastruktuuriliste kollektiivsete hüvede eest) kohalike maksumaksjate kanda, võiks öelda ka et see mehhanism on vabatahtlik/heategevuslik mille kõlvatu rakendamine suurendab regressiivsust ja ebavõrdsust ning finantside lekitamist välismaale). Ning mis eriti tähtis – seoses Eesti rahvusliku majanduse suhtväikse potentsiaaliga on Venemaa majanduslik tingimisjõud siin eriti võimas arvestades ka võimaliku värdagressiooniga – seda eriti arvestades ka kontrolliva riigi kõlvatust (nt nn kaasmalaste militaarse kaitse rakendamist naaberriikides – ning – nt samas Saksamaaga võrreldes ka partneriikides tegutsedes maksudest kõrvale hiilimist) Ning võimalus täiesti legaalselt Eestist maksustamata kasumeid täies mahus välja vedada ning kõlvatult kasumeid transfeerida (EP Statistika järgi on residentide poolt tehtud efektiivseid investeeringuid välismaale (kaasa arvatud välismaailma antud laenudega) mahus mis ligi pooleteist kordselt ületab Eesti GDP mahtu – efektiivselt selles mõttes et maksebilansi statistika järgi on tegemist olnud oluliselt suuremamagulise kapital siirdamisega. Kahjuks administratiivne statistika ei hinda GDP transfeer-komponentide üldist mahu ja seega GDP struktuurset kvaliteeti – rääkimata kõlvatute transfeerivate riikide lõikes)
  2. Rakenduslikult järeldub: EL28 finantssanktsioone Venemaa vastu tuleks Eesti kontekstis rakendada mitte ainult Kremliga lähedaselt seotud korporatsioonidele vaid kogu Venemaa poolt kontrollitavale kapitalile Eestis ning seejuures sanktsioneerimisel mitte mingil juhul eeskuju võttes „soometumisest“ ega ka „rohelistele mehikestele“ 0,2 ha punkrikruntide müümise kavadest Narava ümbrusesse või TVs mingite v.k õõnestuskeskuste planeerimisest (sest Eestil puudub taoliste meetmete kasutamiseks vastav poliitiline tingimisjõud Venemaa vastu ja ilmselt Eesti kaotaks taolisega ainult rahvusvahelist poliitilist reputatsiooni/kapitali ning seega loodetavaid sanktsioneerimisega seotud kahjude kompensatsioone Komisjoni poolt: vt ka     https://uloennuste.wordpress.com/2014/08/31/remark-31-viii-14/)
  3. Teoreetiliselt järeldub: Marx’ist kuni Piketty’ni (Thomas Piketty (2014) „CAPITAL IN THE TWENTY-FIRST CENTURY“ Cambridge, Massachusetts, viii 683 pp) on kapitali rahvusvahelise/riiklike moraaliriski probleemidega väga pealiskaudselt (nt Piketty oleks pidanud XXI sajandil ikka kapitaalses uuringus märkama nt ka informatsioonilise ja teaduskapitali olulisust ning kõlvatute moondinformatsionilise rünnakute poolt tekitatud rahvuslike teadmusstruktuuride/varade kahjustusi jne) tegeldud – seda ilmselt väikeriikide permanentse periferiseerimise hinnaga (kui nt konkreetselt tööjõu massiline pagemine ja finantside anomaalne väljaslikerdamine ning isegi neto-laenamine rikkamatesse väljamaadesse koos suhtmadala aktuaalse individuaalse tarbimisega (Eurostat: AIC) pluss lokaalse majandusliku ebavõrdsuse süvenemisega nii rühmiti kui piirkonniti ning teaduskulutuste salamisi kärpimise jne – ei ole edasine süvenev kolgastumine – siis mis see siis on – kuigi meie valimiskampaaniate häbiväärses populismi pidevas nutikas poliit-amatöörilkus vohamises see hästi nii välja ei paista :==).

September 26, 2014 - Posted by | Uncategorized

No comments yet.

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Change )

Connecting to %s

%d bloggers like this: