Ülo Ennuste Economics

papers and articles in wordpress

Reede 13.!+

P.S. P.S.: Reede 13.III 15 +

 

Mida hämab EP http://www.eestipank.ee/press/valistasakaal-mullu-paranes-11032015 kui võrrelda  nt asjatundliku http://www.bruegel.org/publications/publication-detail/publication/866-analysis-of-developments-in-eu-capital-flows-in-the-global-context/  analüüsiga – ja – mida projitseerib The Economist EL28-le CEB QE värsket projekti arvestades http://www.economist.com/node/21604509  kui tugineda Eurostati andmetele  http://ec.europa.eu/eurostat/tgm/table.do?tab=table&init=1&language=en&pcode=tsdec100&plugin=1

 

  1. EP: „ … Tasakaalulähedane jooksevkonto ei eelda kapitali aktiivset liikumist maksebilansi finantskonto poolel, kuna investeeringuteks ei ole vaja hankida välismaalt lisaraha (sic! üe). Tehingute käive ehk raha sisse- ja väljavool oli aga mullu isegi suurem kui 2013. aastal, ilmselt likviidsusjuhtimise ja finantsinvesteeringute alal tehtud otsuste tõttu. Raha sisse- ja väljavoolu kiirenemine ei mõjutanud aasta kokkuvõttes aga oluliselt investeerimisaktiivsust erasektoris. Eesti majandus oli 2014. aastal, nii nagu 2013. aastalgi netolaenuandja ning selle maht oli mõlemal aastal umbes sama suur. Netovälisvõla positsioon suurenes aasta lõpuks ligikaudu miinus 9%ni SKP suhtes.

Eesti majanduse välistasakaal mullu seega paranes (sic! üe), nii maksebilansi kui ka rahvusvahelise investeerimispositsiooni peamiste näitajate arvestuses.

Vaata ka: Eesti 2014. aasta maksebilanss, rahvusvaheline investeerimispositsioon ja koguvälisvõlg

 

  • Taevane arm: a) tasakaalulähedane jooksevkonto „ei eelda kapitali lisahankimist välismaalt“ ainult siis kui kapitali samas kodumaisest majandusest anomaalselt välja ei slikerdata nagu meil 2014 – mullu miljardi võrra rohkem kui 2013 b) „Eesti majanduse välistasakaal mullu seega paranes … “ – NB!: see EP väide kehtib ilmselt ainult hämaval Eeldusel et kapitali netoväljavoolu Eestist loetakse positiivseks nii matemaatiliselt kui ka makroökonoomiliselt (sic! – kuigi selle „positiivsusega“ kahanevad kodumaiste kapitali mahutuste maht, uute kodumaiste töökohtade rajamise võimalused, tõenäoselt ka Potentsiaalse GDP võimalik vähenemine arvestades ka tööjõu väljarännet jne) nagu EP Statistika maksebilansi tabelites ning graafikutes seda tehakse (sic!) c) NB!NB!: igal juhul tuleks selle Eelduse Tõesust põhjalikult kontrollida (sic!): sest nt asjatundlikus Bruegel Institute vastavas analüüsis:  http://www.bruegel.org/publications/publication-detail/publication/866-analysis-of-developments-in-eu-capital-flows-in-the-global-context/) – tabelites on nt vastupidiselt eeldatud et kapitali netoväljavoolu loetakse negatiivseks: seda ka Eesti kohta kuni 2014 Q1.

 

Nt. Ka „Eesti 2014. … “ lk3 loeme:

 

Muude investeeringute puhul suurenesid jõudsalt nii nõuded kui ka

kohustused. Kuna nõuete kasv ületas kohustuste kasvu, ulatus kapitali netoväljavool muude investeeringutena ligi 400 miljoni euroni ning see toimus põhiliselt krediidiasutuste sularaha ja deposiitidena.“ (ka vastavas graafikus on see ligi 400 miljonit neto väljavool tõlgendatud positiivsena)

 

  1. Üldiselt euroskeptiline Economist parajasti (ilmselt arvestades juba ka ECB värsket QE projekti EL28 majanduse arendamise tarbeks – mille võimalusi meil kodumaise majanduse arendamiseks vist ei suvatseta kasutada) projitseerib 2016: EA18 GDP juurdekasv 1,6% (EL Komisjoni 2015 Prognoos 1,9%) ning Eesti 3,2% – seega pc mahu tõus 2010 püsihindades vastavalt Eurostatile: EA18 ca 29 000×1,016=ligemale 300 eurot aastas ja Eestis ca 13 000×1,032= ligi 130 eurot aastas – ehk elaniku kohta meil GDP tulujuurdekasv ligemale 170 eurot aastas vähem

– järelikult Maarjamaa kolgastumine/tuluvaesustumine tulevaasta süveneb subregionaalses kontekstis – liiatigi väheneb meil 2016 suhteline varakus pc sest kodumajapidamise hoiustamine on EA18 kontekstis absoluutmahus meil väga väike; seega anomaalne väljaränne jätkub praeguse ignorantse hämava finantspoliitika jätkumisel. Muide ka subregionaalses kontekstis suhteline varavaesus on ilmselt tööjõu suurema väljarännu oluline regressor – mida kerge isegi palja silmaga näha analüüsist: CEED (2015) “Migration in Europe from the perspective of CEE countries“ (Internetis saadaval).

 

 

Makroküberneetiline moraal:

head asjatundjad – tõsiselt – kas tõesti kapitali neto-väljavoolu ärgitamine makro-küberneetilisest ignorantsest majanduspoliitikast on positiivne ning kiiduväärt meie rahvusliku majanduse jätkusuutlikkuse kestlikkusele ning stabiilsusele (paberi peal oli 2014 lõpuks meie kodumaiseid investeeringuid välismaal üle 27 miljardi jagu ehk 3 miljardi võrra rohkem kui 2013 lõpus – paberi peal eriti kapitalide makroriskide mõttes – seda parajasti hübriidsõdade tingimustes nt ka sanktsioonide sõdades jne) ja ei laosta meie rahvuslikku majandust veelgi rängemalt nii kapitali kogumahutuse edasise kärpimisega kodumaisesse majandusse (siiani ei ole kriisieelset taset taastatud) ja anomaalse tööjõu väljavoolu jätkumisega (viimase pooletosina aastaga või nii – on üle 70 tuhande rännanud rikkamatesse EA18 liikmesriikidesse) – ja seda nimetakse konsensuslikult meie võimkondade poolt uskumatult targaks ja edukaks juhtimiseks ning seda poliitikat tõtatakse nii kartelliparteide kui ka Valitsuse ja EP poolt kindlalt edasi jätkata

Üheks peamiseks skeemiks kapitalide väljaslikerdamisel näib olevat eeskätt hargmaiste finants- ja majandusüksuste siinsete tütarde poolt (eriti moraaliriskiliste poolt) ohtrate „laenude“ siirdamine välismaistele emaüksustele s.h kõlvatult petunimetuste all siinselt maksustamata kasumite baasilt (lk3 „Otseinvesteeringunõuete kasvu mõjutasid enim Eestis asuvate otseinvesteeringuettevõtete suurem laenuandmine oma välismaal asuvatele emaettevõtetele“ – muide lause näib sisuliselt segasena et mitte öelda et hämamisena erialases mõttes) – samuti nagu hämalause EP Pressiteatest “Netovälisvõla positsioon suurenes (sic! üe) aasta lõpuks ligikaudu miinus 9%ni SKP suhtes.” Ja üldse kas makro-ökonoomiliselt solidaarses majandusliidus rahvusvaheliste investeeringupositsioonide “suurendamisest” palju olulisem ei oleks eeskätt rahvusriikidevaheliste varaliste pc ebavõrdsuste vähendamine ja sellega mõttetu anomaalse riikidevahelise etnilise destruktiivse migratsiooni ohjeldamine.

Juba aastaid väga visalt nii EL Komisjonis kui ka Parlamendis (vastavas komisjonis olevat liikmeks Marju Lauristin kes maksusüsteemide teoreetikuna või usaldusväärse asjatundjana siiani ei ole silma paistnud) raames üritatakse mingeid reforme teaduspõhiselt disainida selleks et talitseda hargmaiste tulumaksudest pettuslikult kõrvale hiilimist – ja selleks nt teatavate 9-10 liikmesriigi nimekirjas tulumaksuseaduste kübertühist käpardlikkust ära kasutades (eeskätt transparentsuse puudumist ning tegeliku sotsiaalmajandusliku ebavõrdsuse varjamist jne); muide meie europarlamentäärid näivad siin hoolega avalikkuses varjavat et mis reforme plaanis on harmoniseerida ja kas neil õnnestub Eesti sellest nimekirjast eeskätt hargmaiste pankade meeleheaks sellest välja mahitada :==).

Makro-küberneetilisest rakursist arusaadavalt on nii rahvusvahelise investeerimispositsiooni kui ka maksebilansi jooksevkonto ning finants- ja kapitali-konto probleeme võimalik selgelt ja rangelt käsitleda seostatult suures matemaatilises mudelis – ja seda seostatult koos kodumaise majanduse struktuurse dünaamilise mudeliga mis kirjeldab nii voogusid kui ka varasid jne. Ainult taolise kompleksmudeliga saaks oluliselt sõltumatus (suuresti moraaliriski- ja häma-vabas instituudis (nagu nt Bruegel Institute taolises: vt uurimisgrupi analüüsi http://www.bruegel.org/publications/publication-detail/publication/866-analysis-of-developments-in-eu-capital-flows-in-the-global-context/ ) välja selgitada et kas nt rikkas majandusliidus oleva ühe teadustühise maksusüsteemiga (liidulises mõistes kõlvatu maksukonkurentsi elementidega kapitaliturul) ning oluliste liiduliste netofinantstoetustega – vaese ning suure majandusliku ebavõrdsusega perifeeriariigi puhu saab ratsionaalselt positiivseks tõlgendada kapitali netoväljavoolu ning vastavat statistilist käsitlust (mis võib küll adekvaatseks osutuda rikaste ning netotoetusi siirdavate liikmesriikide puhul).

March 13, 2015 - Posted by | Uncategorized

No comments yet.

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Change )

Connecting to %s

%d bloggers like this: