Ülo Ennuste Economics

papers and articles in wordpress

Heasoovlikke märkusi maksebilansile

Visand 27.IX 2015

Täiesti heasoovlikke Märkusi EP 2014 maksebilansi aruande kohta*: aastaga hübriidsõda muutis meie maksebilansi aruande kimäärseks

Tõepoolest:

  • Nt lk14: „FINANTSKONTO –   Sarnaselt varasematele aastatele oli Eesti ka 2014. aastal välismaailma netofinantseerija (sic! neto, üe) – finantskonto kaudu voolas kapitali 311 mln euro eest välja rohkem kui sisse tuli.“

Kuid a) unustati ütlemata nt et nt Muude Investeeringute osas väljavool ületas ligemale 1,5 miljardi jagu 2013 taset – tohutu murranguline hüpe ei tea miks ja kui palju sellest läks Kremliga seotud korporatsioonide toetuseks b) veelgi õudsem 2014 bilansis et kapitali väljavoolu hakati lugema positiivseks – seega mida vähem jääb kapitali kodumaiseks kasutamiseks ning mida rohkem tuleb selle tõttu Maarjamaal kiratseda/kärpida  – seda positiivsem c) samuti jääb müsteeriumiks et SA Tabel RAA0014 andmetel vastav väljavoolu maht ei olnud 311 vaid oli 461 (muide 2015 Q2 oli see näit juba ca 400 mln euro mahus SA Tabeli järgi)

  • Nt lk42 veelgi kimäärsem tekst: „Sisemajanduse koguprodukt on teatud perioodi (aasta, kvartali) jooksul riigis toodetud kaupade ja teenuste koguväärtus, millest on maha arvatud nende tootmisel vahetarbimiseks kulutatud kaupade ja teenuste väärtus. Joonis 3.1. iseloomustab sisemajanduse koguprodukti ühe inimese kohta EL liikmesriikides 2014. aastal. Eestil oli see näitaja 14 800 eurot, jäädes alla ELi keskmisele ligi kaks korda. Samas, kui ELi keskmine näitaja suurenes viimase kümne aastaga ligi 20%, siis Eesti näitaja ligi 80%.“

Nimelt a) „Samas, kui ELi keskmine näitaja suurenes viimase kümne aastaga ligi 20%, siis Eesti näitaja ligi 80%“ – see on täielikult anakrolistlik „Okk’i Paberi“ stiilis populistlik statistika ning keskpangale täitsa väärtegevus sest moonutab reaalsust ropult: sest ELi keskmise näitaja suurenemine arvutati/normeeriti 10 aastat tagasi 3-4 korda kõrgemalt baasilt kui Eesti näitaja b) 14 800 eurot (GDP pc) siin on jooksvates hindades ja selle võrdlemiskõlbulikkuseks tegemiseks teiste liikmesriikidega on vaja vähemasti kumulatiivseid inflatsioonierinevusi riigiti arvestada pikema perioodi jooksul

  • Samas veelgi õudsem: „Joonisel 3.2. on toodud sisemajanduse koguprodukt ühe inimese kohta ostujõu pariteedi alusel. Näitaja arvutas Eurostat ning see kõrvaldab hinnataseme erinevused riikide vahel, võimal­dades sel moel paremini riike võrrelda. Euroopa Liidu kõigi 28 (sic! 29?, üe) liikmesriigi keskmine tase võrdub 100ga. Kui riigi näitaja on kõrgem/madalam kui 100, siis on SKP ühe inimese kohta vastavas riigis ELi keskmisega võrreldes suhteliselt kõrgem või madalam. Jooniselt on näha, et Eesti ostujõu pariteedi alusel arvutatud SKP ühe inimese kohta jääb ELi keskmisele küll alla, kuid on märksa kõrgem kui liht­salt SKP ühe inimese kohta arvutatud tase Joonis 3.1. Sisemajanduse koguprodukt 1 elaniku kohta 2014. aastal, eurot … „

Taevane arm: a) nn „ostujõu pariteet“ (ehk lokaaldeflaator PPS) on puhtimaginaarne populistlik näitaja mida kuskil turul reaalselt ei kasutata ja seega rahanduses/panganduses kasutuskõlbmatu b) Eurostati väitel on see indikaator ka niivõrd ligikaudne et parimal juhul ainult kaks tüvinumbrit võivad olla usaldusväärsed (nt ei arvesta miljööväärtust jne) et selle järgi liikmesriikide järjestamine on mõttetu nagu Joonisel 3.1. – mõttekas võib olla rühmitamine: nt kolme rühma paigutamine ning Eesti kuuluks ilmselt viimasesse c) enam aastaid ei ole EL Komisjoni oluliste kriteeriumide hulgas ei PPS ega GDP pc (vt nt Komisjoni Projekti „GDP and Beyond“**)

NB!: Täiesti barbaarne ja hägusloogiline on finantsdokumendis järjestada liikmesriike apteegikaalu täpsusega väga ligikaudse populistimaginaarse PPS vääringu (heal juhul kaks tüvenumbrit on usaldusväärsed ning niimoodi moonutades sokutada nii mõnigi arenenum liikmesriik meist viletsamate hulka jne) alusel kusjuures tosinaid usaldusväärsemaid ja rahanduslikult olulisemaid indikaatoreid on Eurostatis võrreldaval kujul aktuaalselt saadaval – ja – täiesti värdjalikult vastutustundetu on rahvusliku jätkusuutlikkuse huvides hübriidsõja tingimuses räigelt mööda vaadata võimalikest rahvusvahelistest rahanduspoliitilistest riskidest (nagu kapitali väljavoolu järsk suurenemine nt militaarsete riskide suurenemisest ja seega vastava kapitali kontrolli vajalikkus ad hoc – või nt oht ignorantsusest sattuda sanktsioneeritavate riikidele heasoovlike sponsorite hulka :==).

*) http://www.eestipank.ee/publikatsioon/maksebilansi-aastaraamat/2014/maksebilansi-aastaraamat-2014

**) Nt: Rahvuslike maksebilansside statistikate järgi 2014 Muude Investeeringute bruto väljavool pc eurodes oli Eestis ca 1000 vs Tšehhis 300  –  seega selles fragmendis vähenes 2014  kodumaisest kogutoodangust pc 2014 Eestis kodumaiseks kasutamiseks jääv tulu pc 700 eurot (ligemale eesti keskmise netopalga ulatuses) enam kui Tšehhis mis küllalt suur vahe et seda mitte arvestada ning võrdlustes jääda eksitavalt GDP pc näitude juurde jne.

September 25, 2015 - Posted by | Uncategorized

No comments yet.

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Change )

Connecting to %s

%d bloggers like this: