Ülo Ennuste Economics

papers and articles in wordpress

Visand 28.II 16

5.III 16

Teel sepitsemaks Eestile oma Makro-Semestrit

EL Komisjoni Raport „European Semester (ES) 2016“ (http://ec.europa.eu/news/2016/02/20160226_en.htm   26.II 16 nn AMR lõplik aruanne) peab 2014 andmetel hambutult ilmselt silmas eeskätt stabiilseid igas mõttes (ka institutsionaalses ning sotsiaal-küberneetiliste mehhanismide ning rahvuslike teadmusruumide kõrge kvaliteedi mõistes jne) tuumik-liikmesriike mis ei ole nt käimasolevast Hübriid-Sõjast (HS) riskidest oluliselt mõjutatud (nt sanktsioonide sõjas) ja ei kannata palgavaesuse ega teadusinvesteeringute kiratsemise all jne  – ja – ilmselt kõige väiksematele on ainult pealiskaudselt/formaalselt suhtutud (vt LISA): Eesti makroökonoomiliste tasakaalustamatustena mainitakse pealiskaudselt ainult kolme indikaatori riske – neto investeerimispositsioon (muide just selles toimus 2015 Q3 oluline murre: http://statistika.eestipank.ee/?lng=et#listMenu/1873/treeMenu/MAKSEBIL_JA_INVPOS/146

kuna Q3 Eesti nõuded ootamatult kahanesid ligemale 0,9 miljardi euro võrra ja oleks vaja teada mis põhjustel – kusjuures ootamatult kasvas 2015 netolaenamine välismaale rekordiliselt suureks – ligemale miljardi euro mahus kusjuures eelmised kuus aastat järjest olid tagasihoidlkumad), palgakulud (mide netopalkade tõus on oblikatoorne et maa kvalifitseeritud tööjõust tühjaks ei jookseks), mõningad elamispinna hinnad (seda ainult Tallinna ümbruses kuigi pangajuht Kitt olla väitnud (Presidendi viitel 24.II 16) et majandus on laiabaasiliselt hajustatud) – sedagi meie mõistes (väikeriigi ebastabiilsust arvestades HS piiririigi tingimustes) praeguseks aegunud 2014 andmetel (meil on praeguseks olemas juba 2015 olulisi andmeid ja muide selles ES 2016 statistilistes Tabelites 1.1 ja 2.1 on Eesti andmed veel oluliselt (n.a.) lünklikud isegi): ei mingit tähelepanu tööjõu ja kapitali väljavoolule meie Kodumaisest Rahvuslikust Majandusest – ei mingit tähelepanu barbaarsele majandusliku ebavõrdsuse süvenemisele – ei teadusinvesteeringute kängumisele – ei divergentsile ja kolgastumisele vähemalt Põhjala kontekstis – dünaamika käsitlus on marginaalne ja indikaatorite vaheliste seoste hindamine fragmentaarne – Eesti puhul graafiku valik on ilmselt hägusloogiline – korruptsiooni käsitlus puudub  jne

Täiesti on tähelepanuta jäänud seoses HSga väikeste piiririikide suured majandus- ja  küber-riskid ning suure venekeelse osakaaluga elanikkonna puhul otsesed territoriaalse anneksiooni ohud jne. Ning mis veelgi hullem – ES ei suvatse liikmesriikidele tähelepanu juhtida nt nende sotsiaal-küberneetiliste mehhanismide teadusvaegusele (nt eeskätt maksusüsteemide kõlvatusele/ebaõiglusele ning auklikkusele kuritegelikkuse huvides)

Mis veelgi olulisem – näib et ES on mugavalt vaatluse alt fragmentaarselt suuresti välja jätnud liikmesriikide välisektorite finants-voogude analüüsi ja prognoosi ning puudub ELi toetuste lahter: piirdutakse eeskätt ainult jooksevkontoga – ja mis veelgi hullem et näib et Eestiski püütakse makrostatistikas finantskonto süva-analüüse ning prognoose kalevi alla sokutada: nt piirdutakse eeskätt ainult uhkustamisega et nääte – meie oleme palju rikkamatele riikidele juba pooltosinat aastat neto-laenu andjad – selle asemel et teha Excel süvaanalüüse (nt ka Likert’i programmidega vt Google nt visualiseerimiseks jne) taolise praktika puhul tulenevatest rahvusliku jätkusuutlikkuse riskide süvenemisest (lihtsalt suuremas mahus finantse voolab välja kui toetusi sisse tuleb kuna sotsiaal-küberneetilised mehhanismid on teadustühised/politikaansed (teatavate mõjurühmade huvides) – ning – ES peab mugavamaks sellele räigele vaegusele mitte meile tähelepanu juhtida (nt ESA statistika järgi näib et Venemaa (HSis vaenupool)  kontrolli all olevad tütarettevõtted siirdavad praktiliselt kõik kasumid kõlvatult täielikult/maksustamata vist siiani välismaale)

Ja mis samuti oluline: vaatluse alt on ES selle Raportis täiesti välja jäänud institutsionaalse evolutsiooni ning vastavate reformide nii retro- kui ka pro-spektiivne analüüs: mis eriti oluline siirderiikide puhul (vt nt: Journal of Institutional Economics / Volume 7 / Issue 04 / December 2011, pp 473-498 ttp://dx.doi.org/10.1017/S1744137410000378 (About DOI),

Institutions and economic development: theory, policy and history

HA-JOON CHANG – Faculty of Economics, University of Cambridge, UK

Abstract:

The article tries to advance our understanding of institutional economics by critically examining the currently dominant discourse on institutions and economic development. First, I argue that the discourse suffers from a number of theoretical problems – its neglect of the causality running from development to institutions, its inability to see the impossibility of a free market, and its belief that the freest market and the strongest protection of private property rights are best for economic development. Second, I point out that the supposed evidence showing the superiority of ‘liberalized’ institutions relies too much on cross-section econometric studies, which suffer from defective concepts, flawed measurements and heterogeneous samples. Finally, I argue that the currently dominant discourse on institutions and development has a poor understanding of changes in institutions themselves, which often makes it take unduly optimistic or pessimistic positions about the feasibility of institutional reform.) Email: hjc1001@cam.ac.uk )

P.S.: juba praegu oleks küllaldaselt andmeid mis Excel’i oskusliku kasutamise juures võimaldaksid hinnata Eesti sotsiaal-majanduslikke kaotusi 2015 (nt https://uloennuste.wordpress.com/2016/02/01/hinnanguliselt-eesti-rahvuslikest-kaotustest-hs15-nes/)

nii Hübriid-Sõjas üldiselt – kui ka Venemaa poolt nii otseselt tekitaud kui ka kaudselt (nt okupatsiooni käigus terroristlikult moonutatud etnilise struktuuri läbi) – nii parajasti rakendatava kõlvatu ning teadustühise sotsiaal-kübernetilise mehhanismi läbi – nii putinoidest trolli-kolonnide poolt mürgitatud rahvusliku teadmusruumi ja sellega kaasneva sotsiaal-kapitali kängumise läbi – jne: ning viivitamatult disainida küberneetilisi  mehhanisme nende vaeguste kõrvaldamiseks ning miljardite säästmiseks.

NB!: a) kuna meie rahvusliku majanduse ning rahanduse kaalukuse indeksid jäävad kogu ELi taustal üldiselt komakohast tahapoole – siis muidugi Komisjoni ES mehhanismis meile senisest suurema ja kiirema tähelpanu pööramine vaevalt et on päevakorras – niisiis vastavate rahvuslike asjakohaste mehhanismide disainimine ning jõustamine lokaalselt kohustuslik b) Komisjoni ES mehhanism näib olevat suhteliselt teadus-põhisem (vähem poliitika-põhisem) kui üldiselt Komisjoni/Eurostati orjentatsioon: nt GDP kasvutempo kuulub siin nn abistavate indikaatorite hulka (teadusloogiliselt õigesti – sest mis kasu on rahvuslikult GDP juurdekasvust kui see lekitatakse teadustühiste sotsiaal-küberneetiliste mehhanismide kaudu kodumaisest rahvuslikust majanduset välja riiklike teatavate mõjukate poliit-rahanduslike mõjukate hargmaiste huvigruppide manipulatsioonide kaudu jne) – ning lisaks Tabelite 1.1 ja 2.1 täiendamisele/laiendamisele tuleb lisada Tabel: Institutsionaalsed Reformid – või midagi taolist – kus käsitletakse ka indikaatorite vaheliste seoste probleeme, korruptsiooni, kriminaalsust ning maksuparadiislust jne disfunktsionaalsust (eriti seoses 0-kasumimaksu ja nt e-residentsuse sünteesiga jne – väga on vaja lihtsaid seoseid nt efektiivse kasumimaksu määra ja kapitali väljavoolu vahel. teadusinvesteeringute languse ning taudide leviku vahel jne      c) kõike eelöeldut arvestades on selge et vastavad teaduspõhised lokaalsed monitooringu mehhanismid ei tohi tugineda ei riiklikele/rahanduslikele ega ka nukatagustel vabakondlikele teadusvälistele struktuuridele (nt neil puudub kompetents hierarhiliste stohhastiliste institutsioonide disainimise ja analüüsimise alal – mis siinkohal oluline eeskätt HS tingimustes kasvõi tõerääkimise mehhanismide puhul) – niisiis ainuke ratsionaalne institutsionaalne võimalus vaese kärpiva/lekkiva korporatiivse väikeriigi tingimustes oleks vist rahvusvahelise ülikoolide vaheliste teaduskeskuste formaadis —  ning nt kas EL/NATO toetusel või midagi taolist – rahvaalgatuslikult/heategevuslikult enam küber-ajastul ei mängiks välja: seejuures riik peab eeskätt nii aineliselt kui moraalselt toetama taoliste sõltumatute (julgevad administratiivseid tabuteemasid objektiivselt ning rahvuslikes huvides rangelt analüüsida ning seejuures silmas pidades meie kodumaise rahvusliku majanduse kuulumist teaduspõhisesse hierarhilisse sotsiaal- majanduslikku ning rahanduslikku kooperatiivsesse koordineeritud liitu –  parajasti hübriidsõja eesrinde suurte määramatiste ning riskide tingimustes) kompetentsikeskuste kiiret rajamist.

Kübertehnoloogilisi lisamärkuseid

  1. ES AMR optimeerimise tehnoloogia/mehhanism on fragmentaarne (nt puudub reformide sektor, puudub osa finantskontost jne) äärmiselt lihtusutatud ning determinatiivne (ilma määramatuseid ja riske arvestamata) gradiendisuunaline liikumine mis toimub eeskätt liikmesriikide nn ES poolt nn valitud/keieriaalsete indikaatorite (Tabel 1.1 üle tosina indikaatori mis peavad kuuluma kogu liidu seisukohalt teatavatesse tasakaalukoridoridesse) näitude üleeelmiste aastate anomaaliate monitooringute alusel ja lisaks nn abinäitude (Tabel 2,1 ligemalet üle kahe tosina indikaatori) arvestamisel: selge et taoline tehnoloogia on sobiv eeskätt majandus- ja rahandusliidus stabiilsete suurte efektiivsete tuumik/doonor riikide suunamisel kus finantside netoväjavool on positiivne riske maandav nähtus – ja – ilmselt disfunktsionaalne turbulentsete perifeeria ja väikeste subsideeritavate piiririikide puhul kus finantside netoväljavool on negatiivne riskiline nähtus – eriti kus naaberriikideks on terroristlikud impeeriumid
  2. Ilmselt viimaste puhul on vaja rajada täiendavaid sünkroonseid lokaalseid teaduspõhiseid makromehhanisme küll põhimõtteliselt ES AMR stiilis – kuid siiski palju kiiremini reageerivaid ning arvestades täiendavaid olulisi indikaatoreid mis nimetet Tabelites puuduvad (nt tööjõu ja kapitali bruto väljavool eeskätt nt lokaalse teadustühise disfunktsionaalse sotsiaal-küberneetilise mehhanismi tõttu – seega reformimist nt koos hübriidsõja riskide arvestamisega jne): selge et täiendavad lokaalsed mehhanismid peavad olema teaduspõhised ja mitte hägusloogilis-populistlik-politikaansed jne; niisiis lokaalsed AMR mehhanismid peavad detailiseerima teatavaid ES omi – ja  mitte neid kinni mätsima
  3. Mitte eriti tõsiselt rääkides – siis just viimast laadi näivad olevat meie viimatised rahvusliku sotsiaal-majandusliku küberneetilise reguleerimise ilmingud: nt President tsiteeris hiljuti pangajuhti kes on tegelenud kaoste teooriaga – teooriaga mis võib teatavat adekvaatsust omada börsinduses (nt nagu liblika tiivalöök võiks esile kutsuda katastroofi) aga vaevalt et juhitavates/regulleritavates hierarhilistes aktiivsete agentide süsteemides; nt eelmisel rahandusministril näsid olevat teatavad teadusvälised „arengut tõkestavate klaaslagede“ kinnisideed meie (anti-Krugman’liku) kärpemajanduse edendamiseks – mis näivad nüüd selles ministeeriumis ja tööandjate keskliidus olevat asendunud veelgi obskurantistlikemate – eeskätt nt „lekkivate basseinide“ teooriatega (nt PM 4.III 16) et piirduda ainult avalikus sektoris koondamistega aga mitte institutsionaalsete disfunktsionaalsuste kõrvaldamisega ehk struktuursete riiklike reformide läbiviimisega vastavalt muutunud oludele – kusjuures igal juhul ka nt isegi räigete lekkepõhjuste likvideerimine näib olevat püsivalt tabuteema – seega mitte mingil juhul aktuaalne teaduspõhise riigireformimise teema (vähemalt institutsionaalses mõistes: vt nt Nobelist 1993 D.C. North’i monograafiaid).

 

LISA

Estonia: In the previous rounds of the MIP, no macroeconomic imbalances were identified in

Estonia. In the updated scoreboard, a number of indicators are beyond the indicative

thresholds, namely the net international investment position (NIIP), unit labour costs and

house prices.

The negative NIIP remains beyond the

threshold but it has been improving and

more than half of the external liabilities

consist of FDI which reduce risks. The

current account has been in surplus since

2014, supported by growing exports of

services. While there are large cumulated

gains in export market shares, annual gains

were marginal in 2014. The significant

increase in nominal unit labour costs reflects

constrained labour supply, domestic

demand-led economic growth, but also still

catching-up effects. Continued high wage

growth could negatively affect costcompetitiveness.

Rapidly rising house

prices, after the burst of the credit bubble of

2008-9, reflect the recently strong growth in

wages, favourable lending conditions as well as the predominance of transactions in the more

expensive capital-city area. The private sector debt is below the threshold and is on a

deleveraging path supported by robust nominal GDP growth and moderate private sector

credit growth, but it is still relatively high compared with peers. In contrast, government debt

remains the lowest in the EU. The long-term unemployment rate, the youth unemployment

rate and the severe material deprivation rate have markedly improved.

Overall, the economic reading highlights issues related to a renewed build-up of pressures in

the domestic economy. Therefore, the Commission finds it useful to further examine the risks

involved in an in-depth analysis with a view to assess whether an imbalance exits.

 

February 28, 2016 - Posted by | Uncategorized

No comments yet.

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Change )

Connecting to %s

%d bloggers like this: