Ülo Ennuste Economics

papers and articles in wordpress

Visand 20.II 2017

Konspektiivselt: natsionaalse positiivse inimkapitali sotsiaalküberneetilisest hindamisest jätkusuutlikkuse aspektist – hübriidsõja kommunikatsiooniriskide tingimustes (visand 20.II 2017 – mitte osundada)

Selles puhtskolaarses pealiskaudses üheautori kiirlühiülevaates viimatistest tähelpanu äratanud uurimustest – on püütud eeskätt Norbert Wiener’i (1948 ja 1954 – e.k 1961 ja 1969) monograafiate jälgedes (kus sotsiaal-küberneetilises tasakaalus/jätkusuutlikkuses kommunikatsioonimürade ning sulide poolt lollide hulgas tekitatud rahvuslike riskide ja määramatuste osakaal eriti suur) edasi vaadata kõige viimati ilmunud vastavatelt publikatsioonidelt – ning seda eriti hübriidsõja küberneetilistest strateegilise kommunikatsiooniriskidest hägustatud ning lõhestatud sootsiumite jätkusuutlikkuse kestlikkuse tõenäosuse probleemidele kontsentreerudes  – eeskätt intellektuaal-/teadmus-kapitali faktorite aspektist* ning kommunikatiivse agressiivsuse ohjeldamise potentsiaalidest**2008 – seda komplekse positiivse tsensuuri jõustamisega tõeääkimise stimuleerimiseks – positiivse selles Wiener’likus mõttes et põhirahvuse enda vaimsus- ja teadmus-ruumi kvaliteet ei kannataks.

*) Muntean, Laura; Oprean, Constantin; Titu, Mihail Aurel (2016) „CONTRIBUTION OF HUMAN RESOURCES TO THE SUSTAINABILITY OF THE KNOWLEDGE-BASED ORGANIZATIONS“The 2nd International Scientific Conference SAMRO  Romania, October, 2016: 260-293.

ABSTRACT

Sustainability is a new concept, developed during the second half of the 20th century, which

started out from scientists’ and politicians’ awareness regarding the vulnerability of the resources necessary in order to survive as well as the need to ensure the resources for the survival of the present and future generations. The development of this concept became particularly widespread, being tackled, studied and developed by all scientific fields; thereby no scientific process can be conceived today without taking into account the characteristics of sustainable development. Identifying the paths to ensure sustainability for all types of capital is no longer a challenge, but a necessity. Human capital represents the most important form of capital of the modern organizations. Identifying this form of capital at the level of the organization and harnessing it are the preliminary stages in the process of identifying how this type of capital can be preserved, regenerated, or totally

or partially replaced.

ja

Zambon, Stefano  (2016) “Ten years after: the past, the present and the future of scholarly investigation on intangibles and intellectual capital (IC)”, Journal of Intellectual Capital, Vol. 17 Iss: 1: http://dx.doi.org/10.1108/JIC-11-2015-0093  http://www.emeraldinsight.com/doi/full/10.1108/JIC-11-2015-0093

ja

Januskaite, Virginija; Lina Uziene (2015) „Intellectual Capital Measurements and National Strategy Development: Explaining the Gap“ – Procedia – Social and Behavioral Sciences 213 ( 2015 ) 161 – 166: Available online at http://www.sciencedirect.com

Abstract

The main purpose of the paper is to identify challenges that occur developing strategies based on national intellectual capital (NIC) measurements. As it can be observed from IC literature, even though there are different methods to measure NIC, they are not commonly used among policy makers as a tool for strategic management decisions to raise competiveness of nation. This paper compares different approaches to measure NIC, reveals related problems and provides possible explanations accordingly. The findings of the paper show that there is a big gap between academic research and policy makers. Four major directions of explanations to bridge this gap are highlighted in the paper: (1) poor awareness of IC concept among policy makers, (2) methodology related issues, (3) changing leadership profile and (4) collaboration related issues. The insights to possible solutions are also presented. They reveal the need to research different countries regarding their NIC policy.

© 2015 The Authors. Published by Elsevier Ltd.

Navarro, José Luis Alfaro et al. (2011) “Estimation of intellectual capital in the European Union using a knowledge model“ – Zb. rad. Ekon. fak. Rij.  vol. 29  sv. 1: 109-132:

UDC 005.336.4: 001.101: 061.1

 Abstract

This paper presents a model aimed at measuring intellectual capital as the

potential knowledge of a country and apply it to the European Union. The method

consists of activating accountable expenses, assumed to generate knowledge. In

order to do so, efficiency indicators are used, derived from a summary of variables

of structural, human and technological capitals by means of factor analysis. The

results of this study for the EU25 in 2006 explain why Northern Europe has greater

intellectual capital potential. They are more productive, as they manage and apply

new technologies better. In human capital, Eastern countries have strong potential.

The paper concludes that, at the conceptual level, this information should be used

to design convergence policies and balanced development strategies to ensure

economic growth.

**)  Ennuste, Ü. 2008. Synthetic Conceptions of Implementing Mechanisms Design for Public Socio-Economic Information Structure: Illustrative Estonian Examples. Kirch, Aksel et al. (Eds.) Socio-economic and institutional environment: harmonisation in the EU countries of Baltic Sea Rim: a collection of research articles dedicated to the 10th Anniversary of the Institute for European Studies, Tallinn: Tallinn University of Technology, 9 – 39: http://www.ies.ee/iesp/No4/Ennuste.pdf

ja

https://uloennuste.wordpress.com/2016/11/18/do-not-quote-18-xi-16/

 

P.S.:

Kehtiva formaalse ametlikult üldtunnustatud standardse GDP (kasutan rahvusvahelises teaduskirjanduses põlistunud akronüüme) statistika vaegusteks rahvusliku jätkusuutlikkuse kestlikkuse riskide mõttes on eeskätt see et (a)*2016 I –  arvestatakse ainult kitsalt turumajanduslikke tehinguid/vooge ja mitte rahvusliku jätkusuutlikkuse eksistentsiaalseid indikaatoreid – ning  seega tõelise teaduspõhise informaalse käsitluse seisukohalt standardse GDP maht moodustab ainult murdosakese tegelikust rahvuslikust aktiivsusest – ning seejuures pigistatakse silmad täiesti kinni GDP mahu kasutamise efektiivsusest rahvusliku jätkusuutlikkuse huvides jne (b)** ei arvestata peaaegu üldse isegi ainelisi rahvuslikke ressursse – välja arvatud vihjamisi GDP lõhe arvutustes – ning sageli (nagu meil) ei arvestata täielikult kodumajapidamiste ainelisi investeeringuid – seda eriti põhielannikkonna reproduktiivsuse ning selles intellekutaalkapitali ressursside eskaleerimises (c) üldsegi ei arvestata natsionaalseid ainetuid ressursse nagu nt natsionaalset positiivset intellektuaalset inimkapitali (NIC – rahvusvaheliselt teaduskirjanduses tunnustet akronüüm) ega rahvuslikku sotsiaalkapitali, institutsionaalvarasid ega rahvusliku teadmus- ning kultuuri-struktuuri varasid jne, jne.

Kõik see kokku päädib sellega et hübriidsõja tingimustes pahatahtlike ning sulitsevate trollide negatiivsete strateegiliste kommunikatsioonide efektid jäävad põhiliselt suurele osale rahvuslikule sootsiumile mõistmatuks ja seega rahvusliku jätkusuutlikkuse kestlikkuse tõenäosuse erosioon ning divergents ning seega rahvuslikud rahalised kaotused tõelistes optimumhindades (varihindades**2016) märkamatuteks ja seega ka rahvusliku katastroofi lähenemise tõenäosuse suurenemine laiale publikule ning valijaskonnale jääb hoomamatuks – mille suhtes Wiener meid on juba eelmise sajandi keskel juba hoiatanud.

NB: strateegilises kommunikatsioonis on kremlimeelsete trollide üheks peamiseks võtteks parajasti**2008 faktoidide kaskaadides levitamise teel kiilu lõõmine ja lõhede ning vastakuste tekitamine nii EL/28 liikmesriikide vahel kui ka nende sees olevate etniliste/lingvistiliste/usundiliste  ning erineva varakusega ning piirkondlike jne rühmade vahele – eeskätt rahvusliku sotsiaalkapital ning teadmusstruktuuri õõnestamiseks ning seega ka efektiivse põhirahvusliku jätkusuutlikkuse kõigutamiseks – kõige sellega seotult tõelised rahvuslike kaotuste mahud rahaliselt on tohutult suuremad kui seda võimaldavad otseselt kvantitatiivselt/rahaliselt mõõta standardsed ametlikud statistikad ning ning kvantifitseeritult käsitleda populistlikud „poliitkorrektsed“ ignorantsed heietused massimeedias eeskätt eesmärgiga poliitkonkurentide laimamiseks elektoraadi ees.

NBNB: Osundatud värskemates uurimustes strateegilise kommunikatsiooni vallas on domineerivaks kujunenud eeskätt nii rahvusliku intellektuaal- kui ka sotsiaal- ning ka institutsionaa-kapitali mahtude ja efektide mõõtmine ja seda eeskätt rahvusliku jätkusuutlikkuse kestlikkuse tõenäosuse hindamise seisukohalt: nt ScDirectist vastavaid päringuid tehes nt Intellektuaalkapiali kohta tuleb silmapilkselt vastuseks osundused kümnete tuhandetele teadusuuringutele. Tõsi küll et sellel alal vastavad terminid ei ole veel rangelt välja kujunenud nagu ka vastavad mõõtmismetoodikad – seda eriti turbulentsetes keskkonna- ning puuduliku statistika-tingimustes.

Kuid esialgselt võib suure tõenäosusega väita et domineerivateks esitentsiaalseteks faktoriteks/regressoriteks näivat kujunevad eeskätt nii positiivsed inimkapitali/intelligentsi kui ka sotsiaalkapitalis inimreproduktsiooni/fertiilsuse rahvuslikud ressursid/varad – seda nii prospektiivsetes konvergentsi prognoosides kui ka retrospektiivsetes analüüsides: nt kui NLi poolse barbaarse poolesajandilise okupatsiooni hinnaguks formaalselt ametliku statistika alusel Eesti rahvuslike turumajanduslike standardsete kaotuste mahuks on 2004 jooksvates hindades ligikaudu triljon krooni (vt „Valge raamat … 2005“ – võrgus priilt saadaval kolmes keeles) siis 2010 püsihindades 2015 seisuga ning informaalselt ning mittestandardselt ehk teaduspõhiset ning ülalosundatud uurimustele toetudes arvestades ka rahvuslike inimkaotustega seotud tõeliste majandusvoogude kui ka ressursside koatuste mahtu – ilmselt võiksime saada esialgselt tulemuseks kaotuse kogumahuks ligikaude triljoni euro ringis**2016.

 

Advertisements

February 20, 2017 - Posted by | Uncategorized

No comments yet.

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Change )

Connecting to %s

%d bloggers like this: